{"id":11,"date":"2021-05-19T12:29:06","date_gmt":"2021-05-19T12:29:06","guid":{"rendered":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/?page_id=11"},"modified":"2021-05-28T19:39:12","modified_gmt":"2021-05-28T19:39:12","slug":"trekisoit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/trekisoit\/","title":{"rendered":"Trekis\u00f5it"},"content":{"rendered":"\t\t\t\t<div class=\"wp-block-uagb-table-of-contents uagb-toc__align-left uagb-toc__columns-1  uagb-block-f82dcd24     \"\n\t\t\t\t\tdata-scroll= \"1\"\n\t\t\t\t\tdata-offset= \"30\"\n\t\t\t\t\tstyle=\"\"\n\t\t\t\t>\n\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__title\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__list-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<ol class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#trekk\">Trekk<\/a><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus-olmpiamngudel\">V\u00f5istluskorraldus ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vastupidavusalad\">Vastupidavusalad<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#individuaalne-jlitussit\">Individuaalne j\u00e4lituss\u00f5it<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#meeskondlik-jlitussit\">Meeskondlik j\u00e4lituss\u00f5it<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#meeskonlik-sprint\">Meeskonlik sprint<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#punktisit\">Punktis\u00f5it<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#madisoni-paar-sit\">Madisoni (paar-) s\u00f5it<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sprindid\">Sprindid<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#temposit\">Tempos\u00f5it<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#200-m-lendstart\">200 m lendstart<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#keirin-liidrisit\">Keirin (liidris\u00f5it)<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vahetuste-tehnika\">Vahetuste tehnika<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#tuules-sitmine\">Tuules s\u00f5itmine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#varustus\">Varustus<\/a><\/ul><\/ul><\/ol>\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jalgrataste tehnoloogiline areng ja populaarsus 19. sajandi l\u00f5pul andis v\u00f5istluste korraldajatele m\u00f5tte tuua tegevus publikule l\u00e4hemale. Idee panna jalgratturid v\u00f5istlema suletud ringil leidis esimest korda rakendust 1868. a, kui Saint-Cloud\u2019s (Prantsusmaal) toimus esimene trekis\u00f5it. Esimesed puust velotrekid valmisid Prantsusmaal Pariisis, Saksamaal K\u00f6lnis ja Ameerika \u00dchendriikides. Esialgu toimusid v\u00f5istlused 1, 5 ja 10 km distantsidel, kuid peagi lisandusid neile vastupidavusv\u00f5istlused, mis kestsid katkestuseta 12 v\u00f5i 24 tundi. 1878. a m\u00f5eldi Inglismaal v\u00e4lja uus proovikivi: kuue p\u00e4eva v\u00f5istlus, mille v\u00e4ltel ratturid v\u00e4ntasid pedaale kuus p\u00e4eva, peatudes vaid p\u00f5gusaks puhkuseks. Umbes samal kujunesid trekis\u00f5idus v\u00e4lja oma kindlad sprindi \u2013 ja vastupidavusdistantsid, millest m\u00f5ned on ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavas juba a-st 1896: sprint ja 1 km s\u00f5it. Uued alad, nagu punktis\u00f5it ja j\u00e4lituss\u00f5it, lisandusid traditsioonilistele aladele. Trekis\u00f5it muutus erakordselt populaarseks Jaapanis, kus kihlveod muutusid liidris\u00f5idus tavaliseks.. Naiste trekis\u00f5it on ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavas alates 1988. a-st.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi Trekis\u00f5it iseloom s\u00f5ltub v\u00f5istlustest \u2013 kas j\u00f5uda vastasele j\u00e4rele v\u00f5i kogeda maksimaalselt punkte -, on v\u00f5istleja eesm\u00e4rk ikka \u00fcks: s\u00f5ita teatud distantsil oma rivaalidest kiiremini. Olenevalt v\u00f5istlusest peab rattur lootma kas oma sprindiv\u00f5imele (saavutada v\u00f5imalikult ruttu maksimaalne kiirusja seda v\u00f5imalikult kaua hoidma) v\u00f5i siis vastupidiselt (hoida teatud distantsi ja \u00fchtlast tempot). Sageli pannakse trekis\u00f5idus vastamisi kaks v\u00f5istlejat ning m\u00e4\u00e4ravaks osutub taktika ja tehnika. Ajas\u00f5idus langeb stopper kinni hetkel, kui esimese v\u00f5istleja esiratas j\u00f5uab \u00fcletada fini\u0161ijoone.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Trekk<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alates jaanuarist 2000 on kasutusel kolm standardset trekipikkust: 250 m (l\u00fchikerada), 333,3 m ja 400 m (pikad rajad). Trekkide laius on 7 -9 m.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Trekis\u00f5idud on jagatud kahte r\u00fchma: sprindi- ja vastupidavusaladeks. Sprindiv\u00f5istlused toimuvad distantsidel 500 m- 2 km. Vastupidavusv\u00f5istlustel on distantsi pikkus 2-60 km.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Vastupidavusalad<\/h3>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Individuaalne j\u00e4lituss\u00f5it<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kaks v\u00f5istlejat s\u00f5idavad v\u00f5idu, alustades treki vastassirge keskelt ja s\u00f5ites 4 km (mehed) v\u00f5i 3 km (naised). Eesm\u00e4rk on vastane k\u00e4tte saada. V\u00f5istleja, kes l\u00e4bib raja kiiremini, on v\u00f5istluse v\u00f5itnud. T\u00e4htis on ajastuis, sujuv ja korrap\u00e4rane v\u00e4ntamine ning \u00fclim keskendumine r\u00fctmile. See ala on meeste maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates 1939. a ja naiste maailmameistriv\u00f5istlustel alates 1958.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meeskondlik j\u00e4lituss\u00f5it<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sel ainult meeste alal on samad reeglid mis individuaalses j\u00e4lituss\u00f5idus, kuid v\u00f5istlus toimub kahe meeskonna vahel, kummaski neli v\u00f5istlejat. Meeskond, kes l\u00e4bib 4 km kiiremini, on v\u00f5itnud. L\u00f5plik aeg v\u00f5etakse hetkel, kui kolmas v\u00f5istleja on \u00fcletanud fini\u0161ijoone. Meeskondlik j\u00e4lituss\u00f5it on maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates1962. a-st.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Meeskonlik sprint<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuel ja vaatem\u00e4ngulisel alal on kaks kolmeest v\u00f5istlejast koosnevat meeskond, kes s\u00f5idavad kolm ringi. Meeskonnaliikmed v\u00f5tavad stardikohad sisse j\u00e4lituss\u00f5idu joonte taga Iga v\u00f5istleja peab \u00fche ringi oma meeskonda vedama. Kell kukub siis, kui kolmas v\u00f5istleja on \u00fcletanud kolmandal ringil l\u00f5pujoone. Esimene vedaja on tavaliselt sprinter, kes peab tempokalt kiiruse \u00fcles viima, kuid ei pea seda pikalt hoidma. Viimase ringi vedaja peab olema hea vastupidavusega ja kiire, et viimasel ringil kiirust hoida.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Punktis\u00f5it<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See individuaaldistants v\u00f5eti maailmameistriv\u00f5istluste kavva 1980. a; meeste distants on 40 km, naistel 25 km. V\u00f5istlejad v\u00f5istlevad samaaegselt. Punkte saab vahefini\u0161itest, mis toimuvad 250-meetrisel rajal iga 10. ringi ajal v\u00f5i pikemal rajal umbes iga 2 km j\u00e4rel. V\u00f5istleja, kes on kogunud k\u00f5ige rohkem punkte, on v\u00f5istluse v\u00f5itnud. Kui v\u00f5istlejatel on \u00fchepalju punkte, otsustab v\u00f5istluse viimane fini\u0161.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Madisoni (paar-) s\u00f5it<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui \u00fcks v\u00f5istleja l\u00f5petab oma ringi, v\u00f5tab ta paariline j\u00e4rjel \u00fcle treki k\u00f5rgeimast v\u00f5i madalaimast kohast. Eesm\u00e4rk on l\u00f5petada distants esimesena ja koguda v\u00f5imalikult palju punkte. Punkte teenitakse teatud distantside vahefini\u0161ites ja need saavad otsustavaks, juhul kui kahel meeskonnal on v\u00f5rdselt ringe. Madisioni s\u00f5it on maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates 1995. a-st.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sprindid<\/h3>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tempos\u00f5it<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5istleja on \u00fcksi trekil ja ootab stardijoone taga. Stardipaugu k\u00f5lades hakkab ta s\u00f5itma ja p\u00fc\u00fcab distantsi l\u00e4bida v\u00f5imalikult kiiresti. See on puhas sprint, kus pole strateegial mingit t\u00e4htsust. Meeste sprindidistants on 1000 m, naistel 500 m. See individuaalnes\u00f5it on maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates 1966. a-st (naiste 500 m lisandus 1995).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">200 m lendstart<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See l\u00fchike kolmeringine s\u00f5it, kus aega m\u00f5\u00f5detakse ainult viimased 200 meetrit. 200 meetrit enne fini\u0161it asub joon, mis on stopperil m\u00e4rguandeks. V\u00f5istlus k\u00e4ib kahe sprinteri vahel, kes alustavad \u00fchelt joonelt. See, kes loosiga kaotab, veab esimest ringi. Teise ringi ajal p\u00fc\u00fcab kumbki v\u00f5istleja teist ette ajada, s\u00f5ites aeglaselt, peatub ja man\u00f6\u00f6verdades. Kui algab l\u00f5puspurt, on tagumisel s\u00f5itjal eelis. Eesoleval s\u00f5itjal on raskem, kuna ta ei n\u00e4e tagant tulijat enne, kui see on temaga kohakuti. V\u00f5itja on see, kes on v\u00f5itnud kolmest s\u00f5idust kaks. See sprint on maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates 1895. a-st (esimest korda) ja naiste maailmameistriv\u00f5istluste kavas alates 1958. a-st.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Keirin (liidris\u00f5it)<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liidris\u00f5it sai alguse Jaapanis 1848. a. Viis kuni seitse jalgratturit v\u00f5istlevad kahekilomeetrisel distantsil, alustades j\u00e4lituss\u00f5idu joonelt. P\u00e4rast stardipauku p\u00fc\u00fcavad v\u00f5istlejad haarata endale koha juba liikuva kerge motoratta j\u00e4rel. Mootorratas t\u00f5stab j\u00e4rk -j\u00e4rgult kiirust, dikteeris s\u00f5idu tempot. P\u00e4rast kindla arvu ringide l\u00e4bimist lahkub mootorraas trekilt kiirusega 5o km\/h (mehed) ja naised 45 km\/h (naised). Seej\u00e4rel sprindivad v\u00f5istlejad fini\u0161ijooneni. Need sprindid n\u00f5uavad tugevust, julgust ja agressiivsust , v\u00f5istlejad ei kohku tagasi ka \u00fcksteist k\u00fc\u00fcnarnukkidega n\u00fcgimast. V\u00f5istluse tingimused ja suur kiirus (\u00f5ule 60 km\/h) toovad tihti kaasa t\u00f5siseid vigastusi. Rangemate keirini vorm (ilma n\u00fcgimise ja vahele tr\u00fcgimiseta) on ka alates 1980. a-st meistriv\u00f5istluste kavas.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Vahetuste tehnika<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuuep\u00e4evase trekis\u00f5idu v\u00f5i Madisoni s\u00f5idu ajal s\u00f5idavad \u00fche meeskonna v\u00f5istlejad vaheldumisi. Vahetuse meetod on vaatem\u00e4nguline ja n\u00f5uab palju harjutamist, et j\u00f5uda t\u00e4iuseni. S\u00f5itu alustav v\u00f5istleja kiirendab, kui meeskonnakaaslane hakkab temani j\u00f5udma. Kui nad on k\u00f5rvuti, siis l\u00f5petav s\u00f5na otseses m\u00f5ttes t\u00f5mbab enda kaaslase rajale. Et vahetus l\u00f5pule viia, haarab l\u00f5petav rattur paarilise rattast ja l\u00fckkab paarilise omaenda hoogu kasutades edasi. Ta v\u00f5ib haarata v\u00f5istkonnakaaslasel ka k\u00e4est ja nii teada omaenda hooga edasi l\u00fckata.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tuules s\u00f5itmine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii trekil kui ka maanteel on \u00fcks peamisi jalgrattas\u00f5idu taktikaid eess\u00f5itja tuules s\u00f5itmine. J\u00e4litaja j\u00e4\u00e4b eess\u00f5itja taha, m\u00f5ne sentimeetri kaugusele tolle tagarattast. Vedaja tekitab enda j\u00e4rele v\u00e4iksema tuuletakistusega raja, v\u00f5imaldades tagumisel jalgratturil v\u00e4iksema j\u00f5upingutusega edasi s\u00f5ita. Seda meetodit kasutades moodustavad koos s\u00f5itvad jalgratturid kolonni. Iga\u00fcks s\u00f5idab kordam\u00f6\u00f6da ees, mis n\u00f5uab suuremat pingutust, ja veab teisi j\u00e4rjel, andes neile v\u00f5imaluse puhata. See tehnika lubab v\u00e4ikesearvulisel ratturite r\u00fchmal hoida juhtpositsioonisuurema grupi ees.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Varustus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5rreldes maantees\u00f5idurattaga on trekiratas v\u00e4ga lihtne, ilma keerulise piduri- v\u00f5i k\u00e4iguvahetuss\u00fcsteemita. Sel on ainult \u00fcks k\u00e4ik . Olenevalt trekis\u00f5idust varieerub ka varustus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>\u201eSport: T\u00e4ielik illustreeritud k\u00e4siraamat\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jalgrataste tehnoloogiline areng ja populaarsus 19. sajandi l\u00f5pul andis v\u00f5istluste korraldajatele m\u00f5tte tuua tegevus publikule l\u00e4hemale. Idee panna jalgratturid v\u00f5istlema suletud ringil leidis esimest korda rakendust 1868. a, kui Saint-Cloud\u2019s (Prantsusmaal) toimus esimene trekis\u00f5it. Esimesed puust velotrekid valmisid Prantsusmaal Pariisis, Saksamaal K\u00f6lnis ja Ameerika \u00dchendriikides. Esialgu toimusid v\u00f5istlused 1, 5 ja 10 km distantsidel, kuid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/author\/admin\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Jalgrataste tehnoloogiline areng ja populaarsus 19. sajandi l\u00f5pul andis v\u00f5istluste korraldajatele m\u00f5tte tuua tegevus publikule l\u00e4hemale. Idee panna jalgratturid v\u00f5istlema suletud ringil leidis esimest korda rakendust 1868. a, kui Saint-Cloud\u2019s (Prantsusmaal) toimus esimene trekis\u00f5it. Esimesed puust velotrekid valmisid Prantsusmaal Pariisis, Saksamaal K\u00f6lnis ja Ameerika \u00dchendriikides. Esialgu toimusid v\u00f5istlused 1, 5 ja 10 km distantsidel, kuid&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":32,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/32"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}