{"id":9,"date":"2021-05-19T12:28:48","date_gmt":"2021-05-19T12:28:48","guid":{"rendered":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/?page_id=9"},"modified":"2021-05-28T19:46:30","modified_gmt":"2021-05-28T19:46:30","slug":"maanteesoit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/maanteesoit\/","title":{"rendered":"Maantees\u00f5it"},"content":{"rendered":"\t\t\t\t<div class=\"wp-block-uagb-table-of-contents uagb-toc__align-left uagb-toc__columns-1  uagb-block-a4aa2f72     \"\n\t\t\t\t\tdata-scroll= \"1\"\n\t\t\t\t\tdata-offset= \"30\"\n\t\t\t\t\tstyle=\"\"\n\t\t\t\t>\n\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__title\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__list-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<ol class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#jalgratturite-grupp\">Jalgratturite grupp<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistkonna-saateauto\">V\u00f5istkonna saateauto<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluste-peakohtunik\">V\u00f5istluste peakohtunik<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#mootorratas\">Mootorratas<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#juhtmootorratas\">Juhtmootorratas<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#lpuspurt\">L\u00f5puspurt<\/a><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#karika-ja-meistrivistlused\">Karika- ja meistriv\u00f5istlused<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#hepeva-ringsidud\">\u00dchep\u00e4eva rings\u00f5idud<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#klassikalised-hepevasidud\">Klassikalised \u00fchep\u00e4evas\u00f5idud<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#individuaalsed-temposidud\">Individuaalsed tempos\u00f5idud<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#tehnika\">Tehnika<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#eest-rasit-breakaway\">Eest \u00e4ras\u00f5it (breakaway)<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kolonnis-sit-fan-formation\">Kolonnis s\u00f5it (fan formation)<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#mkketus-climbing\">M\u00e4kket\u00f5us (climbing)<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#laskumine-descent\">Laskumine (descent)<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#varustus\">Varustus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#temposidu-jalgratas\">Tempos\u00f5idu jalgratas<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#maanteesiduratas\">Maantees\u00f5iduratas<\/a><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ol>\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimene kodarrataste, pedaalide ja kettas\u00fclekandega jalgratta joonis Leonardo da Vincilt 15. saj l\u00f5pust, kuid tolle aja tehnoloogia ei v\u00f5imaldanud autoril oma plaane ellu rakendada. 1817.a leiutas Karl von Drais masina, mille esimesel rattal asus p\u00f6\u00f6rdtelg, mida sai jalaga t\u00f5ugata. Tema leiutist nimetati draisienne\u2019iks, \u201ejooksumasinaks\u201c. Esimene pedaaliga jalgratas ehitati 1839. 1861. a lisati esirattale v\u00e4nt ja p\u00e4rast seda lisati veel mitmesuguseid tehnilisi uuendusi: metallkodaratega rattad, t\u00e4iskummist rehvid, pidurid ja k\u00e4iguvaheti. 1885.a suunati vedu tagarattale ja kolm aastat hiljem leiutas iirlane J. B. Dunlop sisekummiga \u00f5\u00f5nsad rehvid. Esimene maantees\u00f5iduv\u00f5istlus toimus 1869. a Prantsusmaal, kus s\u00f5ideti Pariisist Rouni. Prantsusmaa Jalgratturite Liit (Union v\u00e9locip\u00e8de de France) loodi 1881. a veebruaris, 1895. a peeti esimesed maailmameistriv\u00f5istlused aja peale. Maantees\u00f5idus toimusid esimesed maailmameistriv\u00f5istlused alles 1927. a. 1896. a esimestel n\u00fc\u00fcdisaegsetel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel oli kavas kuus jalgrattaala, nende seas kolm maantees\u00f5idudistantsi: 10 km, 100 km ja 12 tunnine s\u00f5it. Esimesed naiste maailmameistriv\u00f5istlused peeti 1958 ja ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavva l\u00fclitus naiste jalgrattas\u00f5it Los Angeleses 1984. a.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jalgratturid l\u00e4bivad teatud distantsi v\u00f5imalikult kiiresti. Peamine eesm\u00e4rk on j\u00f5uda fini\u0161isse enne teisi. Kuigi tulemused pannakse kirja individuaalselt, v\u00f5istlevad siiski 6-10 jalgratturist koosnevad v\u00f5istkonnad. Meeskonnat\u00f6\u00f6 on t\u00e4htis: s\u00f5itjad peavad sageli aitama oma parimat jalgratturit v\u00f5i andma v\u00f5itmiseks soodsaima positsiooni, n\u00e4iteks kontrollides vastaste eest \u00e4ra minekut.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Jalgratturite grupp<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olenevalt s\u00f5idust v\u00f5ib koosneda kuni 150 jalgratturist. Kui kellelgi \u00f5nnestub end grupist lahti rebida, p\u00fc\u00fcavad vastasmeeskonna liikmed r\u00fchma neile j\u00e4rele vedada.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istkonna saateauto<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Igal meeskonnal on \u00fcks-kaks autot meeskonnajuhi (v\u00f5i peatreeneri), mehhaanikute ja treenerite jaoks. Nii on juht v\u00f5istluse ajal oma v\u00f5istlejate l\u00e4heduses ja saab neile n\u00f5u anda ning vett, s\u00fc\u00fca v\u00f5i energiajooki pakkuda.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluste peakohtunik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vastutab v\u00f5istluste korralduse eest ja j\u00e4lgib autost v\u00f5idus\u00f5itu l\u00e4hedalt.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mootorratas<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mootorratastel filmivad operaatorid v\u00f5istlust tele\u00fclekande jaoks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Juhtmootorratas<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00f5idab jalgratturite rivi ees, teatab r\u00fchma saabumisest ning j\u00e4lgib, et tee oleks vaba.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">L\u00f5puspurt<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tavaliselt leiab aset v\u00f5idus\u00f5idus v\u00f5i velotuuril, kui \u00fckski v\u00f5istleja pole suutnud end r\u00fchmast ette rebida. Iga meeskonna parimad sprinterid p\u00fc\u00fcavad end viimased viis kilomeetrit hoida r\u00fchma eesotsas. Kiirus ja taktika hoiavad pinget kuni viimase spurdini l\u00f5pusirgel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Karika- ja meistriv\u00f5istlused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maantees\u00f5idud jagunevad nelja r\u00fchma, olenevalt nende kestusest ja vormist. Meeste maailmakarikasai (alates 1989) on iga-aastane m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmine, kus v\u00f5istlejad j\u00e4rjestatakse 10 etapil teenitud punktide alusel. K\u00f5ik need klassikalised s\u00f5idud (velotuurid ja maailmameistriv\u00f5istlused nende hulka ei kuulu). V\u00f5istlejad koguvad 1-100 punkti, vastavalt nende kohale igal v\u00f5istlusel. Naiste maailmakarikassari (alates 1998) on iga-aastane paremusj\u00e4rjestus 9 etapi punktide p\u00f5hjal: v\u00f5istlejad koguvad p1-75 punkti vastavalt igas s\u00f5idus saavutatud kohale.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dchep\u00e4eva rings\u00f5idud<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5istlejad s\u00f5idavad teatud kindla hulga ringe ettem\u00e4\u00e4ratud distantsil. Ringid v\u00f5ivad olla erineva raskusastmega (nt m\u00e4ed, laskumised). \u00dchisstardiga s\u00f5it kestab \u00fche p\u00e4eva T\u00e4htsaim \u00fchep\u00e4evas\u00f5it on maailmameistriv\u00f5istlused, mida on alates 1927.a peetud igal aastal eri ringil. Vastupidiselt teistele v\u00f5istlustele v\u00f5istlevad siin rahvusmeeskonnad. Naiste maailmameistriv\u00f5istlused toimuvad igal aastal alatest 1958. a-st.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Klassikalised \u00fchep\u00e4evas\u00f5idud<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">enamasti toimuvad need s\u00f5idud kahe linna vahel, kindlaksm\u00e4\u00e4ratud teel. V\u00f5istlus toimub \u00fchisstardist ja peetakse \u00fchel p\u00e4eval. Alates 20. sajandi algusest on need v\u00f5istlused v\u00e4ga populaarsed ja neid peetakse kord aastas. Igas s\u00f5idus on omad raskused (munakivit\u00e4navad, rasked m\u00e4ed).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Individuaalsed tempos\u00f5idud<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00f5istlejad stardivad \u00fchekaupa teatud ajavahemiku j\u00e4rel (60sekundit) ja peavad s\u00f5itma kindla vahemaa (kas punktist A punktid B v\u00f5i ringil) v\u00f5imalikult kiiresti. Raja pikkus varieerub. Individuaalsed tempos\u00f5idud on viinud suurte uuendusteni jalgratta aerod\u00fcnaamikas. Individuaalne tempos\u00f5it n\u00f5uab pidevat pingutust ilma \u00fchegi puhkehetketa.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tehnika<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Eest \u00e4ras\u00f5it (breakaway)<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kas \u00fcks v\u00f5i mitu v\u00f5istlejat lisavad kiirust, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00fchmast ette s\u00f5ita. Kui \u00fcks jalgrattur \u00fcritab end lahti rebida, n\u00f5uab see meeletut pingutust, kui seda teeb r\u00fchm v\u00f5istlejaid, on vaja nende vahelist koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kolonnis s\u00f5it (fan formation)<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seda tehnikat kasutab enamasti r\u00fchm s\u00f5itjaid. Nad s\u00f5idavad kolonnis \u00fcksteise taga, et v\u00e4hendada tuuletakistust. K\u00f5ige K\u00f5ige enam pingutust n\u00f5uab see vedajalt, kuna teada ei kaitse tuule eest keegi. Kui ta v\u00e4sib, laseb ta teised rivi vedama ja j\u00e4\u00e4b ise kolonni l\u00f5ppu. Edasi teeb sama j\u00e4rgmine vedaja. Lehvikukujuliselt hargnenud rivi v\u00f5imaldab ka paremat \u00fclevaadet teest.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4kket\u00f5us (climbing)<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olenevalt kallaku nurgast s\u00f5idab v\u00f5istleja m\u00e4kke kas sadulas istudes v\u00f5i p\u00fcsti pedaalidel ja t\u00f6\u00f6tades jalgadega kogu j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Laskumine (descent)<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jalgrattur hoiab keha horisontaalselt ja v\u00f5imalikult madalal. K\u00e4sivarred on surutud alla juhtrauale, reied keha l\u00e4hedal ja pedaalid paralleelselt maapinnaga. Laskumisel v\u00f5ivad jalgratturid saavutada kiiruse 90 km\/h.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Varustus<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tempos\u00f5idu jalgratas<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seda t\u00fc\u00fcoi v\u00f5idus\u00f5itude t\u00e4htsuse kasv (paljud Tour de France&#8217;id on v\u00f5idetud just tempos\u00f5itudega) on sundinud ja arendama k\u00f5rgeklassilisi aerod\u00fcnaamilisi s\u00fcsteeme.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Maantees\u00f5iduratas<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maantees\u00f5iduratas on konstrueeritud ja ehiatud kiirust ja kaalu silmas pidades. Selle ehitus v\u00f5imaldab s\u00f5itjal hoida aerod\u00fcnaamilist asendit, et kergendada hingamist. Tavalisel rattal on k\u00f5ige enam 18 k\u00e4iku tarvis kaks esimest ja \u00fcheksa tagumist hammasratast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\">\u201e<strong><em>Sport: T\u00e4ielik illustreeritud k\u00e4siraamat\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimene kodarrataste, pedaalide ja kettas\u00fclekandega jalgratta joonis Leonardo da Vincilt 15. saj l\u00f5pust, kuid tolle aja tehnoloogia ei v\u00f5imaldanud autoril oma plaane ellu rakendada. 1817.a leiutas Karl von Drais masina, mille esimesel rattal asus p\u00f6\u00f6rdtelg, mida sai jalaga t\u00f5ugata. Tema leiutist nimetati draisienne\u2019iks, \u201ejooksumasinaks\u201c. Esimene pedaaliga jalgratas ehitati 1839. 1861. a lisati esirattale v\u00e4nt ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/author\/admin\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Esimene kodarrataste, pedaalide ja kettas\u00fclekandega jalgratta joonis Leonardo da Vincilt 15. saj l\u00f5pust, kuid tolle aja tehnoloogia ei v\u00f5imaldanud autoril oma plaane ellu rakendada. 1817.a leiutas Karl von Drais masina, mille esimesel rattal asus p\u00f6\u00f6rdtelg, mida sai jalaga t\u00f5ugata. Tema leiutist nimetati draisienne\u2019iks, \u201ejooksumasinaks\u201c. Esimene pedaaliga jalgratas ehitati 1839. 1861. a lisati esirattale v\u00e4nt ja&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":34,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/34"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/jalgrattasoit\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}