{"id":10,"date":"2021-05-19T11:09:04","date_gmt":"2021-05-19T11:09:04","guid":{"rendered":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/?page_id=10"},"modified":"2021-05-19T14:41:22","modified_gmt":"2021-05-19T14:41:22","slug":"kergejoustiku-alad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/kergejoustiku-alad\/","title":{"rendered":"Kergej\u00f5ustiku alad"},"content":{"rendered":"\t\t\t\t<div class=\"wp-block-uagb-table-of-contents uagb-toc__align-left uagb-toc__columns-1  uagb-block-f9f3faae     \"\n\t\t\t\t\tdata-scroll= \"1\"\n\t\t\t\t\tdata-offset= \"30\"\n\t\t\t\t\tstyle=\"\"\n\t\t\t\t>\n\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__title\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__list-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<ol class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kergejustiku-tutvustus\">Kergej\u00f5ustiku tutvustus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#peamised-vistlusmrused\">Peamised v\u00f5istlusm\u00e4\u00e4rused<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#staadion\">Staadion<\/a><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#100-meetri-jooks\">100 meetri jooks<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#200-meetri-jooks\">200 meetri jooks<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#jooks\">Jooks<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#400-meetri-jooks\">400 meetri jooks<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#jooks\">Jooks<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#800-ja-1500-meetri-jooks\">800 ja 1500 meetri jooks<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kaugushpe\">Kaugush\u00fcpe<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kettaheide\">Kettaheide<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#odavise\">Odavise<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kuulituge\">Kuulit\u00f5uge<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#krgushpe\">K\u00f5rgush\u00fcpe<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-eripra\">Sportlase erip\u00e4ra<\/a><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ul><\/ol>\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kergej\u00f5ustiku tutvustus<\/h2>\n\n\n\n<p>Kergej\u00f5ustik on eesk\u00e4tt individuaalspordi liik, mis koondab endas ligikaudu 30 spordiala, mida varem jagati jooksuladeks (sprindid, kesk- ja pikamaajooksud) ning v\u00e4ljakualadeks (h\u00fcppe- ja heitealad). Kergej\u00f5ustikuga tegeleti algelisel kujul Egiptuses juba rohkem kui 4000 aastat tagasi ning esimesena harrastasid seda s\u00fcstemaatiliselt Kreetalased umbes 1500 eKr, neile j\u00e4rgnesid Ahhaia kreeklased. S\u00f5na \u201eatleet\u201c tuleneb kreeka s\u00f5nast athlos, mis t\u00e4hendab v\u00f5istlust ja s\u00f5na \u201estaadion\u201c tuleneb stadion\u2019ist, vanast Kreeka pikkusm\u00f5\u00f5dust, mis vastas umbes 180meetrile. N\u00fc\u00fcdisaegsele kergej\u00f5ustikule pandi alus Inglismaal, kus see arenes 17. sajandi l\u00f5pu ja 18. sajandi alguse paiku peamiselt jooksu- ja k\u00f5ndimisev\u00f5istlustena. Esimesed professionaalsed v\u00f5istlused ja m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmised toimusid 19. sajandi hakul. Oxfordi ja Cambridge\u2019i \u00fclikoolide vaheliste v\u00f5istlustega tehti algust 1860. a paiku ning esimesed ametlikud Briti meistriv\u00f5istlused peeti 1866. Seej\u00e4rjel levis kergej\u00f5ustik Ameerika \u00dchendriikidesse ja Mandri- Euroopasse. Esimestel n\u00fc\u00fcdisol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1896. aastal v\u00f5etigi m\u00f5\u00f5tu peamiselt kergej\u00f5ustikus.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Peamised v\u00f5istlusm\u00e4\u00e4rused<\/h3>\n\n\n\n<p>V\u00f5istlusj\u00e4rjekord m\u00e4\u00e4rakse loosi teel. Sportlased, kes oma korra vahele j\u00e4tavad, ei saa korduskatset. M\u00f5juva p\u00f5hjuseta hilinenud sportlane v\u00f5idakse diskvalifitseerida ja arvesse v\u00f5etakse \u00fcksnes diskvalifitseerimisele eelnev tulemus. Kohtunikud v\u00f5ivad sportlase h\u00e4irimise korral lubada katset korrata. V\u00f5istlejad peavad kandma l\u00fchikesi p\u00fckse ja v\u00f5istluss\u00e4rki v\u00f5i liibuvat v\u00f5istluskombinatsiooni. M\u00f5lemal juhul peab riietus olema puhas ja l\u00e4bipaistmatu (riietus ei tohi muutuda vihma k\u00e4es l\u00e4bipaistvaks). Sportlased on kohustatud kandma ka v\u00f5istlejanumbrit.<\/p>\n\n\n\n<p>Sportlasel on lubatud v\u00f5istelda paljajalu v\u00f5i jalatsi(te)s, mida kantakse \u00fches v\u00f5i m\u00f5lemas jalas. Kui maratonijooks ja k\u00e4imisev\u00f5istlused v\u00e4lja arvata, on jalan\u00f5ud kerged ja tugevad, ning iga jalatsi tallal on parema haakumise tagamiseks maksimaalselt 11 tallanaela.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Staadion<\/h3>\n\n\n\n<p>Ametliku v\u00f5istluse korraldamiseks peab staadionil olema 400m jooksurada, mis on jagatud 8 rajaks. H\u00fcppe- ja heitealade v\u00e4ljakud ning ka veetakistus takistusjooksu tarbeks. V\u00f5idujooksude suund rajal alati vastup\u00e4eva, nii et raja serv j\u00e4\u00e4b jooksjast vasakule.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">100 meetri jooks<\/h2>\n\n\n\n<p>100 m jooks, kiiruseproov sirgel jooksudistantsil, oli esmakordselt kavas esimestel ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Ateenas 1986. a. Sellest sai kiiresti m\u00e4ngude t\u00e4hts\u00fcndmus, mille v\u00f5itja tunnistati maailma kiiremaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavas 1928. a Amsterdami ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>100 m jooksu v\u00f5istlus h\u00f5lmab mitmeid eeljookse. Finaal jooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi n\u00e4idanud 8 jooksjat. Jooksurajad on m\u00e4\u00e4ratud eeljooksudes saadud parimate aegadele vastavalt nii, et kiireimaid jooksjad on keskmistel radadel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300 m korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnistused v\u00f5ivad takistada maksimaalse kiiruse ja j\u00f5u arendamist ning s\u00e4ilitamist<br>Sprinter teeb enne jooksu v\u00f5i treeningut umbes 1,5 tundi soojendust- ja venitusharjutusi.<br>Jalgade kiiruse t\u00f5stmiseks kasutavad sprinterid kummipaelu, mis veavad neid edasi, ning treenivad trena\u017e\u00f6\u00f6ril ja n\u00f5lvadel.<br>Sprinterid kasutavad j\u00f5utreeningul t\u00f5kestavaid trosse ja jooksevad \u00fclesm\u00e4ge, et arendada j\u00f5udu.<br>P\u00e4rast sprindijooksu peab sportlane v\u00e4hemalt 2 tundi taastuma. Enne kui ta suudab uuesti maksimaalselt esineda<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">200 meetri jooks<\/h2>\n\n\n\n<p>Selles v\u00f5idujooksuss, mida klassifitseeritakse pika sprindina, jooksevad sportlased 200 meetrit nii kiiresti kui v\u00f5imalik. Sellele v\u00f5istluse eelk\u00e4ija, \u00fche staadioni (Vana- Kreeka m\u00f5\u00f5t\u00fchik) pikkune jooks, oli kavas antiikol\u00fcmpial.1896. a toimunud esimestel n\u00fc\u00fcdisol\u00fcmpiam\u00e4ngudel Ateenas loeti distantsi ametlikuks pikkuseks 200 m, kuigi v\u00f5istlusi sel alal ei peetud. Neli aastat hiljem toimunud Pariisi ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel l\u00fclitati ala meeste kergej\u00f5ustikuprogrammi. Naiste 200 m jooksu deb\u00fc\u00fct toimus Londoni ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1948,<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Jooks<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Start<\/strong>&#8211; Jooksul on liigendatud start, tasa teha sisemiste radade l\u00fchemat kurvi. Nagu 100 m jooksuski, t\u00f5ukavad sportlased end stardipakkudelt plahvatusliku j\u00f5uga lahti.<\/li><li><strong>Kurv<\/strong>&#8211; Et panna tsentrifugaalj\u00f5ule kanduvad sportlased kurvi sisek\u00fclje poole. \u00dcleminek kurvist sirgele jooksurajale on jooksu raskem osa. Siin saavutavad sportlased maksimumkiiruse, tippsportlase puhul umbes 40 km tunnis, ja oht tsentrifugaalj\u00f5u m\u00f5jul k\u00fcljele kalduda on suur. Katsed on n\u00e4idanud, et j\u00e4rsemal kurvil on aeglustav efekt, mis vastab 0,012 sekundile. Seega v\u00e4limisel rajal jooksjal on umbes 0,08- sekundiline edumaa siserajal jooksja ees.<\/li><li><strong>Sirge<\/strong>&#8211; Sportlastel on v\u00f5imatu hoida maksimumkiirust kogu teekonna jooksul kuni fini\u0161ijooneni. kSellegipoolest joostakse teine 100 m kiiremini kui esimene, sest jooksja ei pea siis enam \u00fcletama stardiinertsi.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Parimad 200 m meesjooksjad on keskmiselt 180 cm pikad ja kaaluvad 75 kg. Naiste puhul on keskmine pikkus 170 cm ja kaal 60kg.<br>200 m sprint n\u00f5uab rohkem tugevust ja v\u00e4ledust kui 100 m jooks. Kurvi pealt startimisega ja kummargil asendis tehtavate ponnistuste t\u00f5ttu on vigastuste oht suurem.<br>Treeningutel katsetakse kurvistarte k\u00f5igil jooksuradadel. Sportlased jooksevad mitmeid sprinte, teevad l\u00fchikestel distantsidel (30- 60 m) kiirendusi ja treenivad vastupidavust pikkadel distantsidel (80- 200 m)<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">400 meetri jooks<\/h2>\n\n\n\n<p>Sellel pikal spordialal v\u00f5istlevad sportlased jooksevad 400m nii kiiresti kui v\u00f5imalik.1850. a peeti Suurbritannias, Oxfordis, Exeteri kolled\u017eis esimesed kergej\u00f5ustikuv\u00f5istlused, kus oli kavas ka neljandikmiili jooks (402 m). See distants v\u00e4henes 400 meetrini ja oli kavas esimestel n\u00fc\u00fcdisol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1896. a. Algselt ei jookstud 400 m jooksuradadel, vaid see oli v\u00e4ga taktikaline v\u00f5idujooks, millega kaasnes sagedasi intsidente ja t\u00f5uklemisi. 1908. a muudeti reegleid ja sellest sai eri jooksuradadel peetav pikim v\u00f5idujooks. Naiste 400m jooksu ol\u00fcmpiadeb\u00fc\u00fct toimus 1964. a Tokyos. Meeste ja naiste 400 m jooksud olid t\u00e4htsal kohal esimestel maailmameistriv\u00f5istlustel 1983. a.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Jooks<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Start- Jooksjad paikevad stardis radadel \u00fcksteisest kaugemal kui 200 m jooksus, sest jooksudistants sisaldab kaks kurvi. Sportlaste start on kiire ja nad kasutavad pikka sammu, kuid nad ei tohi kunagi \u00fcletada 90% oma maksimumkiirusest- kui nad alustavad liiga kiiresti, jooksevad nad end enne l\u00f5ppu energiast t\u00fchjaks.<\/li><li>Esimene sirge- Sportlased saavutavad maksimumkiiruse esimese sirge teisel poolel. Kui nad hakkavad teise kurvi sisenedes v\u00e4simust tundma, on neil veelgi ebamugavam v\u00e4ljuda. Nad peavad keskenduma kiiruse hoidmisele ja p\u00fc\u00fcdma mitte kangestuda, et v\u00e4ltida energiakadu.<\/li><li>Teine sirge- Nagu ka 200 m jooksus, peab sportlane v\u00f5itlema tsentrifugaalj\u00f5uga, kallutades end kurvi sisek\u00fclje suunas. V\u00e4limisel rajal jooksjal on umbes 0,16- sekundiline edumaa siserajal jooksja ees.<\/li><li>Viimne sirge- Esimesel 300 meetril tehtud pingutuse t\u00f5ttu aeglustub sportlase tempo viimasel sirgel silmn\u00e4htavalt. Nad k\u00f5ik jooksevad iga 100 m vahemaa enam- v\u00e4hem samasuguse ajaga kogu distantsi jooksul, 10- 12 sekundiga.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Sportlased peavad olema v\u00e4ga tugeva, k\u00f5rge valul\u00e4vega ning oskama jagada oma j\u00f5uvarusid v\u00e4ga efektiivselt, kuna f\u00fcsioloogiliselt on v\u00f5imatu joosta maksimaalse kiirusega rohkem kui7 sekundit.<br>400 m jooksja kehaehitus on v\u00e4ga sarnane 200 m jooksja omaga ning ka treening on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 m pikkusi distantse<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">800 ja 1500 meetri jooks<\/h2>\n\n\n\n<p>Nende keskmaajooksudega puhul peab sportlane l\u00e4bima etten\u00e4htud distantsi l\u00fchima v\u00f5imaliku ajaga. T\u00e4nap\u00e4eval tuntud 800 m jooksu, mida esmakordselt joosti 1896. a, eelk\u00e4ijaks oli poole miili (805 m) jooks, mis v\u00f5eti kavva Inglismaal meeste kergej\u00f5ustiku meistriv\u00f5istlustel 1871.a. kuigi naiste 800 m jooksu joosti esmakordselt juba 1928. a Amsterdami ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel, l\u00fclitati see ametlikult ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavva alles Rooma ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1960. aastal. 1500 m jooks on meeterm\u00f5\u00f5dustiku vaste miilijooksule (1609 m),mida joosti esmakordselt Suurbritannias 19.sajandi teisel poolel. Mehed on sellel alal, kus tr\u00fcgimine, jalahoobid ja r\u00fcselemine on tavaline n\u00e4htus, m\u00f5\u00f5tu v\u00f5etud alates 1896. a Ateena ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest. Naiste 1500 m jooks sai ol\u00fcmpiaalaks 1972.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>Sportlased alustavad m\u00f5lemat jooksu ilma stardipakkudeta. 800 m finaaljooksus jooksevad 8 jooksjat esimese kurvi jooksuradadel, mis on iga\u00fchele loosiga valitud, seej\u00e4rjel siirduvad siserajale. 1500 m finaalis rivistub maksimaalselt 12 jooksjat stardijoonele, mis on kaarekujuline, et v\u00e4limistel radadel jooksvate sportlaste l\u00e4bitav vahemaa oleks sama pikk nagu sisemistel radadel jooksjatel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>800 m ja 1500 m meestippjooksjad kaaluvad keskmiselt 68 kg ja 180 cm pikad. Naistel on keskmine kaal 55 kg ja pikkus 165 cm.<br>Sportlased arendavad vastupidavust, joostes m\u00f5\u00f5dukas tempos pikki vahemaid erinevatel maastikel. Suurendamaks aeroobset t\u00f6\u00f6v\u00f5imet \u2013 organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise v\u00f5imet -, jooksevad nad kiires tempos l\u00fchikesi vahemaid.<br>Suur osa rajatreeningutest on p\u00fchendatud tempo muutustele, mis peab k\u00e4ima ladusalt, et sportlased suudaksid liigseid pingutusi v\u00e4ltides parandada oma positsiooni grupis.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kaugush\u00fcpe<\/h2>\n\n\n\n<p>Kaugush\u00fcpe t\u00e4hendab v\u00f5imalikult pikema h\u00fcppe tegemist p\u00e4rast kiiret hoojooksu. Juba 2000 aastat eKr oli see ala keldi m\u00e4ngude osaks. Esimese rekordi 6,92 m p\u00fcstitas Sparta atleet Chionis ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel aastal 656 eKr. Kaugush\u00fcpe lisati Oxfordi \u00fclikooli Exeteri kolled\u017ei esimeste kergej\u00f5ustikuv\u00f5istluste kavva 1850. a ning on olnud ol\u00fcmpiaala 1896. a esimestest Ateena n\u00fc\u00fcdisol\u00fcmpiam\u00e4ngudest alates. Naiste kaugush\u00fcpe on olnud ol\u00fcmpiaala alates Londoni ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest 1948. a.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>Iga kvalifikatsiooniv\u00f5istluse l\u00e4binud sportlane sooritab loosi j\u00e4rjekorras 3 h\u00fcpet. Iga h\u00fcppe tegemiseks on sportlasel aega 1 minut. 8 parima tulemusega h\u00fcppajat teevad veel 3 katset. Paremusj\u00e4rjestus selgitakse iga sportlase parima h\u00fcppetulemuse alusel.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Kaugush\u00fcppajad on suurep\u00e4rased sprinterid nii 100m kui 200 m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185 cm ja kaal 78 kg, naiste puhul samad n\u00e4itajad 177 cm ja 59 kg.<br>Treening h\u00f5lmab 20-40 m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal., muutustega sammude sageduses ja pikkuses. H\u00fcpped, h\u00fcppen\u00f6\u00f6riga h\u00fcppamine, topipalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on h\u00e4davajalikud.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kettaheide<\/h2>\n\n\n\n<p>Kettaheitev\u00f5istluse v\u00f5idab sportlane, kes heidab ketta k\u00f5ige kaugemale. Kettaheide kui vanim heiteala ammutas inspiratsiooni antiiksetelt s\u00f5dalastel, kes enne j\u00f5e \u00fcletamist heitsid kaalu v\u00e4hendamiseks minema oma kilbid. Kettaheide oli osa antiikol\u00fcmpiam\u00e4ngude viiev\u00f5istlusest 708. aastatel eKr ning Homeros kirjeldab oma \u201cOd\u00fcsseias\u201c haaravalt, kuidas Ulysses ketast heidab. Sajandite jooksul l\u00fclitasid nii keldid, saksid, \u0161otlased ja inglased ala oma traditsiooniliste v\u00f5istluste kavva ning sportlased heitsid puust ketast 19. sajandi alguses ka m\u00f5nes \u0160veitsi kantonis. Esimesed ol\u00fcmpiamedalid meeste kettaheites v\u00f5ideti Ateena ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1896. a ja naiste kettaheites 32 aastat hiljem Amsterdami ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel 1928. a. Nii meeste kui naiste kettaheide v\u00f5eti kergej\u00f5ustiku maailmameistriv\u00f5istluste kavva 1983.a.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>Sportlastel on heite sooritamiseks aega 1 minut. Igal v\u00f5istlejal on kolm katset ning 8 pikima katse sooritajat, sooritab iga sportlane 6 heidet. V\u00f5idab see, kes on teinud pikima heite ja ei ole enne ketta maandumist ringist v\u00e4lja astunud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Kettaheitjad on v\u00e4ga tugevad ja peavad valdama suurep\u00e4rast tehnikat ning keskendumis- ja l\u00f5dvestumisoskust.<br>Sportlane peab n\u00e4dalas sooritama sadu heiteid, palju tunde p\u00fchendaks j\u00f5utreeningule raskuste ja t\u00f5stekangidega.<br>Rahvusvahelisel tasemel meeskettaheitja keskmine pikkus on 195 cm ja keskmine kaal 115 kg. Naistel on vastavad m\u00f6\u00f6dud 180 cm ja 93 kg.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Odavise<\/h2>\n\n\n\n<p>Sellel alal viskavad sportlased oda nii kaugele kui v\u00f5imalik. Algselt jahil ja s\u00f5dades kasutatud odavise muutus spordialaks alates 708. a eKr, mil oliivipuust oda visati kahte moodi: linguga m\u00e4rklaua pihta. 19. sajandil arendasid skandinaavlased v\u00e4lja n\u00fc\u00fcdisaegse odaviskespordi. See l\u00fclitati esmakordselt kergej\u00f5ustiku meistriv\u00f5istluste kavva 1906. a Inglismaa. N\u00fc\u00fcdisajal oli esmakordselt ol\u00fcmpiaala 1908. a Londoni ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel, naiste odavise l\u00fclitati ol\u00fcmpiaprogrammi Los Angelese m\u00e4ngudel 1932.a.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>Kui v\u00f5istleb kuni 8 v\u00f5istlejat, saab iga\u00fcks 6 katset. Kui v\u00f5istlejaid on rohkem, viskab iga sportlane oda 3 korda ja need 8, kes sooritasid pikemaid visked, teevad veel 3 katset. Katse loetakse \u00f5nnestunuks vaid juhul, kui k\u00f5igepealt puudutab maapind oda teravik, olenemata sellest, kas oda j\u00e4\u00e4b maasse kinni v\u00f5i mitte. V\u00f5istlejad diskvalifitseeritakse juhul, kui neil v\u00f5tab katse sooritamine aega rohkem kui1 minuti v\u00f5i nad lahkuvad viskealalt enne oda maandumist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>K\u00f5hnemad kui teised viskealade sportlased (mehed: pikkus 190 cm, kaal 95 kg; naised: pikkus 175 cm, kaal 70 kg). Rahvusvahelise tasemega odaviskajad on head jooksjad ning neil on plahvatuslik lihasj\u00f5ud.<br>Pallivisked ja harjutused, milles kasutakse elastseid takistusi, on vajalikud koordinatsiooni, painduvuse ja tasakaalu arendamiseks.<br>Odaviskajad p\u00fchenduvad hulgaliselt aega viskek\u00e4e k\u00fc\u00fcnarnuki-, kubeme-, viske\u00f5la-, istmikuluu-, l\u00e4hendajalihaste ja nimmepiirkonna lihaste painduvusharjutustele. Treeningprogrammi t\u00e4iendavad lihaseid arendavad harjutused ja h\u00fcpped<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kuulit\u00f5uge<\/h2>\n\n\n\n<p>Ajast aega on heitjatel olnud \u00fcks ja seesama eesm\u00e4rk: lennutada oma v\u00f5istlusvahendit v\u00f5imalikult kaugele. Kuulit\u00f5ukev\u00f5istlus on otseselt arenenud antiikajal kasutusel olnud s\u00f5jatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. P\u00e4rast suurt\u00fckkide leiutamisest 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda t\u00fc\u00fcpi kuulid, mis olid kasutusel Inglismaa kolled\u017eite kergej\u00f5ustikuv\u00f5istlustel 1850- ndatel aastastel. Meeste kuulit\u00f5uge kavas juba 1896. a Ateena ol\u00fcmpial, naiste kuulit\u00f5uge v\u00f5eti esmakordselt m\u00e4ngude kavva Londoni ol\u00fcmpial 1948.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>Kvalifikatsiooniv\u00f5istlusel teevad v\u00f5istlejad kolm katset. Parimad 8 v\u00f5istlejat teevad iga\u00fcks veel 3 katset. Kui v\u00f5istlusel osaleb kuni 8 v\u00f5istlejat, v\u00f5ivad k\u00f5ik sooritada kuus katset. Rahvusvahelistel v\u00f5istlustel j\u00e4lgib katseid ja kinnitab tulemusi iga v\u00f5istlusvooru l\u00f5pus v\u00e4hemalt kaks kohtunikku. Valge lipp t\u00e4hendab, et katse loetakse \u00f5nnestunuks, punane m\u00e4rgib katse eba\u00f5nnestumist (kui kuul maandub v\u00e4ljapoole maandumissektorit, kui sportlane lahkub heiteringist enne kuuli maandumist v\u00f5i kui sportlase jalg puudutab heiteringi \u00e4\u00e4rist).<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Parimad meeskuulit\u00f5ukajad on keskmiselt 190 cm pikad ja kaaluvad 126 kg, naiskuulit\u00f5ukajate keskmine pikkus on 180 cm ja kaal 90 kg. Neil on v\u00e4ga tugevad k\u00f5hu-, nimme- ja seljalihased.<br>Kuulit\u00f5ukajad peavad olema tugevad, kiired ja painduvad ning neil peab olema suurep\u00e4rane koordinatsioon, tasakaalutunne ja tehnika.<br>Treeningutel t\u00f5ukavad sportlased erineva raskusega kuule ja palle sadu korda n\u00e4dalas. Mitmeid tunde p\u00fchendaks j\u00f5utreeningule, raskustele ja t\u00f5stekangidele, h\u00fcpetele ja jooksmisele.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5rgush\u00fcpe<\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00f5rgush\u00fcpe seisneb horisontaalse lati \u00fcletamises ilma puutumata, kasutades \u00fcksnes keha j\u00f5udu. Keldid pidasid k\u00f5rgush\u00fcppev\u00f5istlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed v\u00f5istlused Suurbritannias 1840. a. P\u00e4rast reeglite kehtestamist 1865. a sai k\u00f5rgush\u00fcppest Ateenas 1896.ka ol\u00fcmpiaala. Esimene naiste k\u00f5rgush\u00fcppev\u00f5istlus ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel toimus Amsterdamis 1928.a.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h3>\n\n\n\n<p>H\u00fcppej\u00e4rjekord otsustatakse loosiga. Kohtunikud t\u00f5stavad latti 5 cm kaupa, hiljem t\u00f5stetakse k\u00f5rgust minimaalselt 2 cm kaupa. Organiseerijad kehtestavad minimaalse kvalifikatsiooninormi, mis peab olema edukalt \u00fcletanud kolme katsega. Sportlastel on \u00fche katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel v\u00f5ib v\u00f5istleja kvalifikatsioonih\u00fcpped vahele j\u00e4tta ja alustada v\u00f5istlust esimeselt k\u00f5rguselt. Kui esimene k\u00f5rgus on edukalt \u00fcletatud, v\u00f5ib sportlane ise valida, millest k\u00f5rgust ta h\u00fcppama l\u00e4heb. \u00c4rat\u00f5uge peab toimuma \u00fchelt jalalt. Kolme eba\u00f5nnestunud katse j\u00e4rel eemaldatakse v\u00f5istleja v\u00f5istluselt.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sportlase erip\u00e4ra<\/h3>\n\n\n\n<p>Rahvusvahelisel tasemel v\u00f5istlevad mehed on keskmiselt 187 cm pikad ja kaaluvad 78 kg. Naiste keskmine pikkus on 182 cm, keskmine kaal 61 kg. K\u00f5rgush\u00fcppajail on h\u00e4stiarenenud nelipealihased ja eesmised s\u00e4\u00e4relihased.<br>Treening koosneb painutusharjutustest seljale, p\u00e4kkadele, p\u00f5lvedele ja puusadele, eesm\u00e4rgiga edukalt \u00fcle lati h\u00fcpata; harjutustest jalalihaste arendamiseks; jooksudest l\u00fchikestel ja pikkadel distantsidel ning batuudih\u00fcpetest kukkumishirmust jagusaamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kergej\u00f5ustiku tutvustus Kergej\u00f5ustik on eesk\u00e4tt individuaalspordi liik, mis koondab endas ligikaudu 30 spordiala, mida varem jagati jooksuladeks (sprindid, kesk- ja pikamaajooksud) ning v\u00e4ljakualadeks (h\u00fcppe- ja heitealad). Kergej\u00f5ustikuga tegeleti algelisel kujul Egiptuses juba rohkem kui 4000 aastat tagasi ning esimesena harrastasid seda s\u00fcstemaatiliselt Kreetalased umbes 1500 eKr, neile j\u00e4rgnesid Ahhaia kreeklased. S\u00f5na \u201eatleet\u201c tuleneb kreeka s\u00f5nast [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/author\/admin\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kergej\u00f5ustiku tutvustus Kergej\u00f5ustik on eesk\u00e4tt individuaalspordi liik, mis koondab endas ligikaudu 30 spordiala, mida varem jagati jooksuladeks (sprindid, kesk- ja pikamaajooksud) ning v\u00e4ljakualadeks (h\u00fcppe- ja heitealad). Kergej\u00f5ustikuga tegeleti algelisel kujul Egiptuses juba rohkem kui 4000 aastat tagasi ning esimesena harrastasid seda s\u00fcstemaatiliselt Kreetalased umbes 1500 eKr, neile j\u00e4rgnesid Ahhaia kreeklased. S\u00f5na \u201eatleet\u201c tuleneb kreeka s\u00f5nast&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":47,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/47"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/kergejoustik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}