Koolisõit
Võistluskorraldus
Mehed ja naised võistlevad koos. Rahvusvahelistel võistkondlikel jõuproovidel (igas esinduses 4 ratsutajat) määratakse esinemisejärjekord loosiga. Iga võistleja läbib Grand Prix’ programmi ja võistkonna 3 resultaati selgitavadki võitja (võib olla ka nii, et 3 –st lähevad arvesse 2). Individuaalvõistluses määrab loos esinemisejärjekorra. Võistluse võidab ratsutaja, kes saab kõige rohkem punkte programmidest, mis tuleb läbida niisuguses järjestuses: Grand Prix, Grand Prix Special ja vabakava (kür). Viimane on küll väga harva kavas.
FEI tunnustab 20 kõrgemat klassi programmi, mis sisaldavad kuni 35 harjutust. Neid tuleb esitada mälu järgi mitte kauem kui 7,5 minuti jooksul. FEI ette kirjutatud programme muudetakse regulaarselt. Programmis nõutud liikumised (küljendus, piaffe, külissamm, piruetid, jalavahetus) vahelduvad kindlas järjekorras, neil on täpselt fikseeritud formaat ja neid esitakse areenil rangelt ette nähtud kohtades.
Kür
Tee kullale tänapäeva olümpiamängudel koosneb kolmest osast: Grand Prix (Suur Auhind), Grand Prix Spécial ja Grand Prix’ vabakava, mida tuntakse ka Küri nime all.
Grand Prix’ ja Grand Prix Spécial’i skeemidesse kuuluvad järgmised liikumised: koondatud ja pikendatud samm, traav- ja galopiküljendus, passaaž, piafee, jalavahetused ühe ja kahe sammu tagant ning piruetid. Keskmine programm kestab keskmiselt kuus minutit.
Esimene voor Grand Prix, milles on ka meeskondlik arvestus. Selles voorus otsustatakse meeskondlik kuld-, hõbe-, ja pronksmedalite omanikud. Igal riigil on neliratsanikku ja arvesse läheb iga võistkonna kolm paremat tulemust.
See meeskondlik ala on esimene kvalifikatsioonivoor individuaalses arvestuses ning 25 paremat võistlejat Grand Prix’ programmist võistlevad siis üksteise vastu Grand Prix Spécial’i skeemis. Grand Prix Spéciali voor koosneb samadest liikumistest kui eelmise vooru skeem, kuid teises järjestuses. .Grand Prix ’ja Grand Prix Spécial’i vooru punktisumma liidetakse ning 15 paremat saavad edasi kolmandale ja viimasele alale, Grand Prix’ vabakavale (Kür).
„Sport: Täielik illustreeritud käsiraamat“
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Väljak
Võistlusväljak võib olla mõõtmetega 20x40m ja 20x60m. Samuti peab väljak olema lauge ja tasane. Võistlusi võib läbi viia muru-ja liivaväljakul, kuid tiitlivõistluste puhul on liivaväljaku kasutamine tungivalt soovitatav.
Koolisõiduväljak peab olema piiratud madala ja valge piirdeaiaga. Koolisõiduaed peab olema tähistatud tähtedega A-K-E-H-C-M-B-F. A asub sisenemiskohas ning tähed järgnevad üksteisele päripäeva. Maneežis ei ole piirdeaia kasutamine kohustuslik, kuid tähed peaksid olema kinnitatud maneeži seinale. Lubatud on dekoratsioonide, näiteks lillepottide, kasutamine, kuid nad peavad paiknema koolisõiduaiast vähemalt 0.5 meetri kaugusel.
Wikipeedia
Sportlase ja hobuse eripära
- Ratsutaja peab olema võimeline veenma hobust, mitte sundima teda oma tahtele alluma. Olulised on kannatlikkus, mõjuvõimu, keskendumine ja võime hobust mõista. Enamik ratsutajaid paneb ise oma treeningplaanid kokku. Treener, kel on asja kohta laiem vaade, aitab liikumist lihvida. Aastatega saadud kogemus on oluliseks eeliseks.
- Kõrgeimale tasemele saab jõuda üksnes hobusega, kes on füüsiliselt võimekas ja psüühiliselt stabiilne. Tipptreening algab siis, kui hobune on 5- aastaseks saanud ja põhitreening läbitud. Igapäevased harjutused ja võimlemine viivad järk- järgult liigutuste ideaalse soorituseni.
- Koolisõiduks on väga sobivad need täisverelised hobused, keda ristatud vähem temperamentsete Saksa soojaverelistega. Üldiselt eelistatakse Euroopa aretatud sporthobuseid.
Varustus
Ratsutaja riietus ja hobuse varustus on rangelt ette kirjutatud. Ratsanikul on keelatud kasutada piitsa, hobuse jalgadel kaitsmeid ja mähiseid.
Programmid
FEI tunnustab 20 kõrgemat klassi programmi, mis sisaldavad kuni 35 harjutust. Neid tuleb esitada mälu järgi mitte kauem kui 7,5 minuti jooksul. FEI ette kirjutatud programme muudetakse regulaarselt. Programmis nõutud liikumised (küljendus, piaffe, külissamm, piruetid, jalavahetus) vahelduvad kindlas järjekorras, neil on täpselt fikseeritud formaat ja neid esitakse areenil rangelt ette nähtud kohtades
Hindamine
Koolisõiduvõistlusel hinnatakse harjutusi 10-punktilisel skaalal, kus 10 on kõrgeim ja 0 madalaim hinne.
10 ‐ Suurepärane
9 ‐ Väga hea
8 ‐ Hea
7 ‐ Küllaltki hea
6 ‐ Rahuldav
5 ‐ Piisav
4 ‐ Ebapiisav
3 ‐ Küllaltki halb
2 ‐ Halb
1 ‐ Väga halb
0 ‐ Mitte sooritatud
Lisaks harjutustele hindamisele antakse ka üldhindeid, milles hinnatakse ratsaniku istakut ja juhtimisvõtteid, hobuse kuulekust, impulssi ja allüüre. Koolisõidu võistlusi on tavaliselt hindamas 3–5 kohtunikku, kuid madalamates, A- ja L- klassi skeemides, on lubatud kasutada ka kahte kohtunikku. Tiitlivõistlustel on alati nõutav vähemalt kolm kohtunikku.
Wikipeedia
Liikumised Koolisõidus
Koondamine
Eesmärgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandevõimet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja rühti. See on täiuslik asend, ükskõik millise ratsakunsti osaga on tegemist.
Koondamata hobune – Tagajalad kanduvad liikumise käigus hobuse taha ja enamik raskusest langeb esijalgadele.
Koondatud hobune – Ideaalne tasakaal saavutatakse, kui tagajalad kannavad eelnevast suuremat osa hobuse osa raskusest.
„Spordialad“
Passaaž
Aeglane, väga koondatud ja kõrge traav, mis annab hobusele peaaegu majesteetliku graatsia.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Piaffee
Piaffee on tugevalt koondatud, rõhutatud rütmiga ja kõrge diagonaalne liikumine, mis jätab mulje, et hobune püsib ühel kohal. See efektne element nõuab peent tasakaalu suure koondatusse astme ja elava impulsi vahel. Suuremat osa hobuse keharaskusest ja rastaniku kaalust kannavad hobuse tagajalad ning tagaots on kergelt madalamale laskunud. Lubatud nähtav liikumine 1-2 kabjajälje võrra.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Edasi-tagasi taandamine
See sujuv üleminek taandamiselt edasiliikumisele ja jälle taandamisele. Alustades korrektsest peatumisest, jalad paaridena kõrvuti, taandab hobune regulaarsete kahetaktiliste sammudega (diagonaalsed jalad asutavad korraga) ning siis astub neljataktilises sammus edasi, alustades sama tagajalgaga, mis viimasena tagasi astus. Järgmisel taandamisel asutavad ühel tagasi ees- ja tagajalg, mis eesppol.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Piruett
Nagu nimigi ütleb, liigub hobune ringil, kuid esiots liigub ümber tagaotsa, nii et sisemine tagajalg jääb paigale pöörde keskpunktis. Niimoodi joonistuvad esijalad suure ringi, tagajalad aga palju väiksema. Seda võib teha sammus, galopis ja piaffeel.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Jalavahetus igal sammul
Hobune vahetab juhtivat esi- ja tagajalga õhus seeriana igal sammul.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Jalavahetused lennufaasis
Lihtsalt öeldes on jalavahetus juhtiva esi- ja tagajala vahetus õhus. Näiteks, kui hobune teeb galoppi paremast jalast, on kabjalöökide järjest selline: vasak tagajalg, vasak esijalg ja parem tagajalg koos, parem esijalg ning siis põgus lennufaas. Et teha jalavahetust galopilt, peab hobune nüüd viima keharaskuse paremale tagajalale, millele järgnevad parem esijalg. Nüüd liigub hobune vasakust jalast. Koolisõidu olulist elementi jalavahetust kasutavad ka show hunter’id ja ka takistussõiduhobused vahetavad jalga suunamuutustel hüpete vahel.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Küljendamine
Küljendamine sarnaneb traaversi ja renversiga selle poolest, et hobune liigub edasi ja küljele ning painde suunas, kuid seda liikumist sooritatakse ilma raja (seina) abita ning paine ümber ratsaniku sääre on kerge. Hobune liigub diagonaalselt painde suunas ja välimised jalad asutavad sisemiste jalgadega risti.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Renvers
Renvers on põhimõtteliselt sama harjutus mis tarvers, kuid vastupidise paindega. Hobuse tagaots on rajal, esiots aga liigub rajast seespool, nii sisemine tagajalg (painde suhtes välimine) liigub välimise (painde suhtes sisemine) esijala jäljes. Hobune renversi puhul painutatud ümber ratsaniku välimise ääre.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune”
Travers
Nii traaversis kui renversis liigub hobune mööda rada, keha külgasendis, vaade liikumise suunas. Traversis jääb hobune esiots rajale, tagaots aga sisse lükatud, nii et hobune liigub neljas jäljes. Keha on raja suhtes umbes 30-kraadise nurga all ja välimine tagajalg liigub sisemise esijala jäljes. Paine on liikumise suunas ja pea vaatab otse piki rada.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Õlad sees liikumine
Kui sooritakse õlad sees liikumist, on hobuse esiots umbes pool sammu seespool tagumise jala jälge, hobune on painutatud ümber ratsaniku sisemise sääre ja vaade on liikumise suunast eemale, ringi keskosa poole. Painde nurk ei tohiks ületada 30 kraadi. Paine on liikumise suunal vastupidine.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Külgliikumised
Külgliikumiste puhul on hobune kergelt külje suunas painutatud ning esi ja tagajalad liiguvad mööda eraldi rada. Külgliikumised julgustavad hobust mõjutusvahenditele tundlikumalt reageerima ning tugevdavad tagajalgu ja muudavad need nõtkemaks. Külgliikumiste hulka kuulub liikumine õlad sees, traavers, renvers ja küljendamine.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Liikumised koolisõidus
Koolisõiduprogramm (skeem) koosneb etteantud järjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri allüüridele.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“
Liikumised koolisõidus
Eesmärgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandevõimet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja rühti. See on täiuslik asend, ükskõik millise ratsakunsti osaga on tegemist.
“Spordialad”
Koolisõiduprogramm (skeem) koosneb etteantud järjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri allüüridele.
J. Whtitaker ja I. Whitelaw „Hobune“