{"id":24,"date":"2021-06-02T11:36:25","date_gmt":"2021-06-02T11:36:25","guid":{"rendered":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/?page_id=24"},"modified":"2021-06-02T11:38:32","modified_gmt":"2021-06-02T11:38:32","slug":"koolisoit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/koolisoit\/","title":{"rendered":"Koolis\u00f5it"},"content":{"rendered":"\t\t\t\t<div class=\"wp-block-uagb-table-of-contents uagb-toc__align-left uagb-toc__columns-1  uagb-block-1da2e780     \"\n\t\t\t\t\tdata-scroll= \"1\"\n\t\t\t\t\tdata-offset= \"30\"\n\t\t\t\t\tstyle=\"\"\n\t\t\t\t>\n\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__title\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"uagb-toc__list-wrap\">\n\t\t\t\t\t\t<ol class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#vistluskorraldus\">V\u00f5istluskorraldus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kr\">K\u00fcr<\/a><\/li><\/ul><\/li><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#sportlase-ja-hobuse-eripra\">Sportlase ja hobuse erip\u00e4ra<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#varustus\">Varustus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#programmid\">Programmid<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#hindamine\">Hindamine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#liikumised-koolisidus\">Liikumised Koolis\u00f5idus<\/a><ul class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#koondamine\">Koondamine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#passaa\">Passaa\u017e<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#piaffee\">Piaffee<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#edasi-tagasi-taandamine\">Edasi-tagasi taandamine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#piruett\">Piruett<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#jalavahetus-igal-sammul\">Jalavahetus igal sammul<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#jalavahetused-lennufaasis\">Jalavahetused lennufaasis<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#kljendamine\">K\u00fcljendamine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#renvers\">Renvers<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#travers\">Travers<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#lad-sees-liikumine\">\u00d5lad sees liikumine<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#klgliikumised\">K\u00fclgliikumised<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#liikumised-koolisidus\">Liikumised koolis\u00f5idus<\/a><li class=\"uagb-toc__list\"><li class=\"uagb-toc__list\"><a href=\"#liikumised-koolisidus\">Liikumised koolis\u00f5idus<\/a><\/ul><\/ul><\/ol>\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">V\u00f5istluskorraldus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mehed ja naised v\u00f5istlevad koos. Rahvusvahelistel v\u00f5istkondlikel j\u00f5uproovidel (igas esinduses 4 ratsutajat) m\u00e4\u00e4ratakse esinemisej\u00e4rjekord loosiga. Iga v\u00f5istleja l\u00e4bib Grand Prix\u2019 programmi ja v\u00f5istkonna 3 resultaati selgitavadki v\u00f5itja (v\u00f5ib olla ka nii, et 3 \u2013st l\u00e4hevad arvesse 2). Individuaalv\u00f5istluses m\u00e4\u00e4rab loos esinemisej\u00e4rjekorra. V\u00f5istluse v\u00f5idab ratsutaja, kes saab k\u00f5ige rohkem punkte programmidest, mis tuleb l\u00e4bida niisuguses j\u00e4rjestuses: Grand Prix, Grand Prix Special ja vabakava (k\u00fcr). Viimane on k\u00fcll v\u00e4ga harva kavas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">FEI tunnustab 20 k\u00f5rgemat klassi programmi, mis sisaldavad kuni 35 harjutust. Neid tuleb esitada m\u00e4lu j\u00e4rgi mitte kauem kui 7,5 minuti jooksul. FEI ette kirjutatud programme muudetakse regulaarselt. Programmis n\u00f5utud liikumised (k\u00fcljendus, piaffe, k\u00fclissamm, piruetid, jalavahetus) vahelduvad kindlas j\u00e4rjekorras, neil on t\u00e4pselt fikseeritud formaat ja neid esitakse areenil rangelt ette n\u00e4htud kohtades.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00fcr<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tee kullale t\u00e4nap\u00e4eva ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel koosneb kolmest osast: Grand Prix (Suur Auhind), Grand Prix Sp\u00e9cial ja Grand Prix\u2019 vabakava, mida tuntakse ka K\u00fcri nime all.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Grand Prix\u2019 ja Grand Prix Sp\u00e9cial\u2019i skeemidesse kuuluvad j\u00e4rgmised liikumised: koondatud ja pikendatud samm, traav- ja galopik\u00fcljendus, passaa\u017e, piafee, jalavahetused \u00fche ja kahe sammu tagant ning piruetid. Keskmine programm kestab keskmiselt kuus minutit.<br>Esimene voor Grand Prix, milles on ka meeskondlik arvestus. Selles voorus otsustatakse meeskondlik kuld-, h\u00f5be-, ja pronksmedalite omanikud. Igal riigil on neliratsanikku ja arvesse l\u00e4heb iga v\u00f5istkonna kolm paremat tulemust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See meeskondlik ala on esimene kvalifikatsioonivoor individuaalses arvestuses ning 25 paremat v\u00f5istlejat Grand Prix\u2019 programmist v\u00f5istlevad siis \u00fcksteise vastu Grand Prix Sp\u00e9cial\u2019i skeemis. Grand Prix Sp\u00e9ciali voor koosneb samadest liikumistest kui eelmise vooru skeem, kuid teises j\u00e4rjestuses. .Grand Prix \u2019ja Grand Prix Sp\u00e9cial\u2019i vooru punktisumma liidetakse ning 15 paremat saavad edasi kolmandale ja viimasele alale, Grand Prix\u2019 vabakavale (K\u00fcr).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em><strong>\u201eSport: T\u00e4ielik illustreeritud k\u00e4siraamat\u201c<br>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4ljak<br>V\u00f5istlusv\u00e4ljak v\u00f5ib olla m\u00f5\u00f5tmetega 20x40m ja 20x60m. Samuti peab v\u00e4ljak olema lauge ja tasane. V\u00f5istlusi v\u00f5ib l\u00e4bi viia muru-ja liivav\u00e4ljakul, kuid tiitliv\u00f5istluste puhul on liivav\u00e4ljaku kasutamine tungivalt soovitatav.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolis\u00f5iduv\u00e4ljak peab olema piiratud madala ja valge piirdeaiaga. Koolis\u00f5iduaed peab olema t\u00e4histatud t\u00e4htedega A-K-E-H-C-M-B-F. A asub sisenemiskohas ning t\u00e4hed j\u00e4rgnevad \u00fcksteisele p\u00e4rip\u00e4eva. Manee\u017eis ei ole piirdeaia kasutamine kohustuslik, kuid t\u00e4hed peaksid olema kinnitatud manee\u017ei seinale. Lubatud on dekoratsioonide, n\u00e4iteks lillepottide, kasutamine, kuid nad peavad paiknema koolis\u00f5iduaiast v\u00e4hemalt 0.5 meetri kaugusel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Koolis%C3%B5it#\/media\/File:Dressage_ring_schema.svg\" data-type=\"URL\" data-id=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Koolis%C3%B5it#\/media\/File:Dressage_ring_schema.svg\" target=\"_blank\">Koolis\u00f5idu v\u00e4ljaku joonis<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em><strong>Wikipeedia<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sportlase ja hobuse erip\u00e4ra<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Ratsutaja peab olema v\u00f5imeline veenma hobust, mitte sundima teda oma tahtele alluma. Olulised on kannatlikkus, m\u00f5juv\u00f5imu, keskendumine ja v\u00f5ime hobust m\u00f5ista. Enamik ratsutajaid paneb ise oma treeningplaanid kokku. Treener, kel on asja kohta laiem vaade, aitab liikumist lihvida. Aastatega saadud kogemus on oluliseks eeliseks.<\/li><li>K\u00f5rgeimale tasemele saab j\u00f5uda \u00fcksnes hobusega, kes on f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imekas ja ps\u00fc\u00fchiliselt stabiilne. Tipptreening algab siis, kui hobune on 5- aastaseks saanud ja p\u00f5hitreening l\u00e4bitud. Igap\u00e4evased harjutused ja v\u00f5imlemine viivad j\u00e4rk- j\u00e4rgult liigutuste ideaalse soorituseni.<\/li><li>Koolis\u00f5iduks on v\u00e4ga sobivad need t\u00e4isverelised hobused, keda ristatud v\u00e4hem temperamentsete Saksa soojaverelistega. \u00dcldiselt eelistatakse Euroopa aretatud sporthobuseid.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Varustus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ratsutaja riietus ja hobuse varustus on rangelt ette kirjutatud. Ratsanikul on keelatud kasutada piitsa, hobuse jalgadel kaitsmeid ja m\u00e4hiseid.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Programmid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">FEI tunnustab 20 k\u00f5rgemat klassi programmi, mis sisaldavad kuni 35 harjutust. Neid tuleb esitada m\u00e4lu j\u00e4rgi mitte kauem kui 7,5 minuti jooksul. FEI ette kirjutatud programme muudetakse regulaarselt. Programmis n\u00f5utud liikumised (k\u00fcljendus, piaffe, k\u00fclissamm, piruetid, jalavahetus) vahelduvad kindlas j\u00e4rjekorras, neil on t\u00e4pselt fikseeritud formaat ja neid esitakse areenil rangelt ette n\u00e4htud kohtades<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Hindamine<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolis\u00f5iduv\u00f5istlusel hinnatakse harjutusi 10-punktilisel skaalal, kus 10 on k\u00f5rgeim ja 0 madalaim hinne.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">10 \u2010 Suurep\u00e4rane<br>9 \u2010 V\u00e4ga hea<br>8 \u2010 Hea<br>7 \u2010 K\u00fcllaltki hea<br>6 \u2010 Rahuldav<br>5 \u2010 Piisav<br>4 \u2010 Ebapiisav<br>3 \u2010 K\u00fcllaltki halb<br>2 \u2010 Halb<br>1 \u2010 V\u00e4ga halb<br>0 \u2010 Mitte sooritatud<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks harjutustele hindamisele antakse ka \u00fcldhindeid, milles hinnatakse ratsaniku istakut ja juhtimisv\u00f5tteid, hobuse kuulekust, impulssi ja all\u00fc\u00fcre. Koolis\u00f5idu v\u00f5istlusi on tavaliselt hindamas 3\u20135 kohtunikku, kuid madalamates, A- ja L- klassi skeemides, on lubatud kasutada ka kahte kohtunikku. Tiitliv\u00f5istlustel on alati n\u00f5utav v\u00e4hemalt kolm kohtunikku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>Wikipeedia<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Liikumised Koolis\u00f5idus<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Koondamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesm\u00e4rgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandev\u00f5imet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja r\u00fchti. See on t\u00e4iuslik asend, \u00fcksk\u00f5ik millise ratsakunsti osaga on tegemist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koondamata hobune &#8211; Tagajalad kanduvad liikumise k\u00e4igus hobuse taha ja enamik raskusest langeb esijalgadele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koondatud hobune &#8211; Ideaalne tasakaal saavutatakse, kui tagajalad kannavad eelnevast suuremat osa hobuse osa raskusest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>\u201eSpordialad\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Passaa\u017e<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aeglane, v\u00e4ga koondatud ja k\u00f5rge traav, mis annab hobusele peaaegu majesteetliku graatsia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Piaffee<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Piaffee on tugevalt koondatud, r\u00f5hutatud r\u00fctmiga ja k\u00f5rge diagonaalne liikumine, mis j\u00e4tab mulje, et hobune p\u00fcsib \u00fchel kohal. See efektne element n\u00f5uab peent tasakaalu suure koondatusse astme ja elava impulsi vahel. Suuremat osa hobuse keharaskusest ja rastaniku kaalust kannavad hobuse tagajalad ning tagaots on kergelt madalamale laskunud. Lubatud n\u00e4htav liikumine 1-2 kabjaj\u00e4lje v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Edasi-tagasi taandamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See sujuv \u00fcleminek taandamiselt edasiliikumisele ja j\u00e4lle taandamisele. Alustades korrektsest peatumisest, jalad paaridena k\u00f5rvuti, taandab hobune regulaarsete kahetaktiliste sammudega (diagonaalsed jalad asutavad korraga) ning siis astub neljataktilises sammus edasi, alustades sama tagajalgaga, mis viimasena tagasi astus. J\u00e4rgmisel taandamisel asutavad \u00fchel tagasi ees- ja tagajalg, mis eesppol.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Piruett<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu nimigi \u00fctleb, liigub hobune ringil, kuid esiots liigub \u00fcmber tagaotsa, nii et sisemine tagajalg j\u00e4\u00e4b paigale p\u00f6\u00f6rde keskpunktis. Niimoodi joonistuvad esijalad suure ringi, tagajalad aga palju v\u00e4iksema. Seda v\u00f5ib teha sammus, galopis ja piaffeel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Jalavahetus igal sammul<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hobune vahetab juhtivat esi- ja tagajalga \u00f5hus seeriana igal sammul.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Jalavahetused lennufaasis<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lihtsalt \u00f6eldes on jalavahetus juhtiva esi- ja tagajala vahetus \u00f5hus. N\u00e4iteks, kui hobune teeb galoppi paremast jalast, on kabjal\u00f6\u00f6kide j\u00e4rjest selline: vasak tagajalg, vasak esijalg ja parem tagajalg koos, parem esijalg ning siis p\u00f5gus lennufaas. Et teha jalavahetust galopilt, peab hobune n\u00fc\u00fcd viima keharaskuse paremale tagajalale, millele j\u00e4rgnevad parem esijalg. N\u00fc\u00fcd liigub hobune vasakust jalast. Koolis\u00f5idu olulist elementi jalavahetust kasutavad ka show hunter\u2019id ja ka takistuss\u00f5iduhobused vahetavad jalga suunamuutustel h\u00fcpete vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em><strong>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00fcljendamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fcljendamine sarnaneb traaversi ja renversiga selle poolest, et hobune liigub edasi ja k\u00fcljele ning painde suunas, kuid seda liikumist sooritatakse ilma raja (seina) abita ning paine \u00fcmber ratsaniku s\u00e4\u00e4re on kerge. Hobune liigub diagonaalselt painde suunas ja v\u00e4limised jalad asutavad sisemiste jalgadega risti.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Renvers<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Renvers on p\u00f5him\u00f5tteliselt sama harjutus mis tarvers, kuid vastupidise paindega. Hobuse tagaots on rajal, esiots aga liigub rajast seespool, nii sisemine tagajalg (painde suhtes v\u00e4limine) liigub v\u00e4limise (painde suhtes sisemine) esijala j\u00e4ljes. Hobune renversi puhul painutatud \u00fcmber ratsaniku v\u00e4limise \u00e4\u00e4re.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune&#8221;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Travers<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nii traaversis kui renversis liigub hobune m\u00f6\u00f6da rada, keha k\u00fclgasendis, vaade liikumise suunas. Traversis j\u00e4\u00e4b hobune esiots rajale, tagaots aga sisse l\u00fckatud, nii et hobune liigub neljas j\u00e4ljes. Keha on raja suhtes umbes 30-kraadise nurga all ja v\u00e4limine tagajalg liigub sisemise esijala j\u00e4ljes. Paine on liikumise suunas ja pea vaatab otse piki rada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em><strong>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00d5lad sees liikumine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui sooritakse \u00f5lad sees liikumist, on hobuse esiots umbes pool sammu seespool tagumise jala j\u00e4lge, hobune on painutatud \u00fcmber ratsaniku sisemise s\u00e4\u00e4re ja vaade on liikumise suunast eemale, ringi keskosa poole. Painde nurk ei tohiks \u00fcletada 30 kraadi. Paine on liikumise suunal vastupidine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00fclgliikumised<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00fclgliikumiste puhul on hobune kergelt k\u00fclje suunas painutatud ning esi ja tagajalad liiguvad m\u00f6\u00f6da eraldi rada. K\u00fclgliikumised julgustavad hobust m\u00f5jutusvahenditele tundlikumalt reageerima ning tugevdavad tagajalgu ja muudavad need n\u00f5tkemaks. K\u00fclgliikumiste hulka kuulub liikumine \u00f5lad sees, traavers, renvers ja k\u00fcljendamine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Liikumised koolis\u00f5idus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolis\u00f5iduprogramm (skeem) koosneb etteantud j\u00e4rjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri all\u00fc\u00fcridele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Liikumised koolis\u00f5idus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesm\u00e4rgiks on ideaalne asend. Hobune peab tooma tagajalad rohkem oma raskuskeskme alla, et parandada tasakaalu ja kandev\u00f5imet. Hobuse koondamine lisab hobusele kergust ja r\u00fchti. See on t\u00e4iuslik asend, \u00fcksk\u00f5ik millise ratsakunsti osaga on tegemist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><strong><em>&#8220;Spordialad&#8221;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Koolis\u00f5iduprogramm (skeem) koosneb etteantud j\u00e4rjestuses liikumiste seeriast, mida sooritakse eri all\u00fc\u00fcridele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><em><strong>J. Whtitaker ja I. Whitelaw \u201eHobune\u201c<\/strong><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00f5istluskorraldus Mehed ja naised v\u00f5istlevad koos. Rahvusvahelistel v\u00f5istkondlikel j\u00f5uproovidel (igas esinduses 4 ratsutajat) m\u00e4\u00e4ratakse esinemisej\u00e4rjekord loosiga. Iga v\u00f5istleja l\u00e4bib Grand Prix\u2019 programmi ja v\u00f5istkonna 3 resultaati selgitavadki v\u00f5itja (v\u00f5ib olla ka nii, et 3 \u2013st l\u00e4hevad arvesse 2). Individuaalv\u00f5istluses m\u00e4\u00e4rab loos esinemisej\u00e4rjekorra. V\u00f5istluse v\u00f5idab ratsutaja, kes saab k\u00f5ige rohkem punkte programmidest, mis tuleb l\u00e4bida niisuguses [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/author\/admin\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"V\u00f5istluskorraldus Mehed ja naised v\u00f5istlevad koos. Rahvusvahelistel v\u00f5istkondlikel j\u00f5uproovidel (igas esinduses 4 ratsutajat) m\u00e4\u00e4ratakse esinemisej\u00e4rjekord loosiga. Iga v\u00f5istleja l\u00e4bib Grand Prix\u2019 programmi ja v\u00f5istkonna 3 resultaati selgitavadki v\u00f5itja (v\u00f5ib olla ka nii, et 3 \u2013st l\u00e4hevad arvesse 2). Individuaalv\u00f5istluses m\u00e4\u00e4rab loos esinemisej\u00e4rjekorra. V\u00f5istluse v\u00f5idab ratsutaja, kes saab k\u00f5ige rohkem punkte programmidest, mis tuleb l\u00e4bida niisuguses&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29,"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/29"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/achilleus.endre.pri.ee\/ratsutamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}