Boccia reeglid
- Mõisted
1.1 Pall – Üks punastest pallidest, üks sinistest pallidest või Jack.
1.2 Jack – Valget värvi pall, mida kasutatakse sihtmärgina.
1.3 Karistuspall – Pall, mida mängitakse lõpuvile järel, kui kohtunik on vastasele määranud karistuse teatud rikkumise eest.
1.4 Surnud pall – Pall, mis on piiridest välja visatud, veerenud või löödud. Pall, mis on reeglite rikkumise tõttu kohtuniku poolt eemaldatud. Pall, mis jääb aja puudusel mängimata Võib ka ette tulla, et mängija teeb valiku mitte mängida.
1.5. Mänguväljak – Ala, mis on joontega piiratud (mänguväljak=mänguala+viskekastid).
1.6 Mänguala – Välja arvatud viskekastid (mänguala = mänguväljak – viskekastid).
1.7 Viskekast – Üks kuuest nummerdatud ja maha märgitud kastist, kust viskeid sooritatakse.
1.8 Viskeala – 6 viskekasti.
1.9 Viskejoon – Joon mänguväljakul, mille tagant võistlejad viskeid sooritavad.
1.11 V-joon – Joon mängimisalal, millest Jack tuleb üle visata/veeretada.
1.12 Rist – Mänguala keskkoha märgis.
1.13 Sihtkast – Risti ümber olev kast suuruses 35x35cm, sihtkasti visatakse/veeretatakse karistuspalle.
1.14 Võistlus – Kõik üksikud mängud kokku on üks võistlus.
1.15 Mäng – Üks mäng võistkondade (üksik-, paaris-, võistkondlikud) vahel, mis koosneb neljast kuni kuuest voorust.
1.16 Voor – Üks osa mängust võistlejate/võistkondade vahel, mille jooksul mõlema osapoole pallid on mängitud.
1.17 Katkenud voor – Kui palle ei mängita vooru lõpuni tavapärasel viisil, kas kogemata või sihilikult.
1.18 Uuesti alustatud voor – Voor, mida tuleb uuesti mängida katkenud vooru asemel.
1.19 Rikkumine Tegevus, mis on vastuolus mängureeglitega ja mille eest karistatakse.
1.20 Üksikmäng – Üheliikmelie võistkond. Mäng koosneb neljast (4) voorust. Iga võistleja alustab kahte vooru. Igal mängijal on 6 värvilist palli. Kasutatakse viskekaste 3 ja 4.
1.21 Paarismäng – Mäng koosneb neljast (4) voorust. Iga võistleja alustab ühte vooru. Igal mängijal on 3 värvilist palli. Kasutatakse viskekaste 2, 3, 4 ja 5.
1.22 Võistkondlik mäng Võistkonda kuulub 3 mängijat. Mäng koosneb kuuest (6) voorust. Iga mängija alustab ühte vooru. Igal mängijal on 2 värvilist palli. Kasutatakse viskekaste 1 kuni 6.
1.23 Osaleja – Võistleja = sportlane = mängija = osapool.
1.24 Ametnik- Peakohtunik, peasekretär, väljakukohtunik.
1.25 Assistent – Sportlase assistent, rambiassistent.
1.26 Viskama – Veeretama, mängu panema, heitma.
1.27 Skoorileht- Punktileht, protokolli leht, vt. Lisa 3 - Mänguväljak
1) Pind peab olema sile ja tasane.
2) Mänguväljaku mõõtmed on 12,5 m x 6 m.
3) Mänguala mõõtmed on 10 m x 6 m.
4) Viskeala on jaotatud kuueks viskekastiks mõõtmetega 2,5 m x 1 m.
MÄRKUS: kui saali mõõtmed ei võimalda maha märkida täismõõtmetes viskekastid, siis tohib viske kasti lühendada kuni 1,5 m-ni ja tagumist piiri sel juhul pole.
5) Kõik mänguväljaku piirjoonte mõõdud mõõdetakse vastava joone siseküljelt. Viskejoon ja „V“ joon asuvad Jacki suhtes kehtetul alal.
6) Väljakujooned märgitakse 4 cm kuni 7 cm laiuse teibiga.
7) Viskekasti, sihtkasti ja risti jooned märgitakse 1,9 cm -2,6 cm laiuse teibiga. - Varustus
1) Pallid – 6 + 6 värvilist palli + 1 valge pall Jack.
2) Üksikmängu puhul on lubatud igal sportlasel kasutada oma Jack’i.
3) Paaris- ja võistkondlikus mängus lubatud kasutada ainult ühte Jack’i võistkonna kohta.
4) Punktilaud – Mängu hetkeseisu punktide näitamiseks.
5) Värvinäitaja – pooled on erinevat värvi. Kohtunik näitab sellega, kelle kord on palli
mängida. Soovitatav on kasutada igale pallikomplektile vastavat värvinäitajat.
6) Mõõtmisseadmed Mõõdulindid, sirklid, paberileht jms.
7) Muu varustus Ramp, peaosuti jms. - Kapteni kohustused
Võistkondlikus ja paarismängus juhib igat võistkonda kapten. Kaptenil on otsustaja roll.
Kapteni kohustused:
1) Esindab võistkonda mündiviskel ja otsustab, kas võistkond mängib punaste või siniste
pallidega
2) Otsustab, millise meeskonna/võistkonna liikme kord on vooru ajal palli visata/
veeretada, sealhulgas karistuspallide mängimise ajal
3) Taotleb tehnilist või meditsiinilist vaheaega
4) Kiidab heaks kohtuniku otsused mängu skoori osas
5) Tal on õigus viibida mängualal ajal, kui kohtunik teostab mõõtmisi.
6) Konsulteerib kohtunikuga, kui mängus on katkestus või vaidlus
7) Allkirjastab skooritabeli või määrab kellegi seda enda nimel allkirjastama. Allkirjastav
isik peab kasutama oma isiklikku nime.
8) Osaleb vaidluste lahendamisel. Tal on õigus küsida selgitusi. - Mäng
1) Mäng koosneb mitmest voorust, kus mõlemad võistkonnad viskavad/veeretavad
omad pallid jack’i suunas, et paigutada/asetada oma pallid võimalikult jack’i lähedale
ja saavutada parim tulemus.
2) Palli mängu panemise ajal peab kogu võistleja ja tema varustus paiknema viskealal (ka
rambiassistent).
3) Esimese vooru mängimist alustab osapool, kes mängib punaste pallidega.
5.1 Jack
1) võistleja/võistkond tohib jacki visata/mängu panna siis, kui kohtunik on märku andnud
2) Jack peab pidama jääma mänguala piires.
3) Jack mängupanek on ebaõnnestunud:
a) kui Jack ei ole mängualal
b) kui Jack veereb mänguala piiridest välja
4) Kui Jacki mängu panek on ebaõnnestunud:
a) siis paneb Jacki mängu järgmine võistleja (võistleja, kes paneks Jacki mängu
järgmisena selles voorus)
b) siis järgmist vooru alustatakse nii, nagu viga ei oleks toimunud – Jacki paneb
mängu see võistleja, kelle kord oleks Jack mängu panna
c) kui Jacki mängupanek ebaõnnestub mängijal, kes paneb Jacki mängu antud
mängus viimasena, siis paneb Jacki mängu võistleja, kes pani Jacki mängu
esimesena selles mängus.
5.2 Värviliste pallide mängimine
1) Sportlane, kellel Jacki mängu panemine õnnestub, saab mängu panna ka oma värvilise.
2) Kui mängu pandud pall peatub mänguväljaku piiridest väljaspool või võetakse ära
rikkumise tõttu, siis antud võistleja/võistkond paneb mängu oma palle niikaua, kuni
mängupall jääb pidama mänguväljaku piirides või kuni kõik pallid saavad mängitud.
3) Võistkondlike ja paarismängu puhul võib teise palli visata iga võistleja sellest
võistkonnast, kelle kord parasjagu on visata/mängida.
4) Kui reeglitepäraselt on oma palli mängu pannud mõlema võistkonna mängijad ja need
on mängualal, siis järgmisena mängib võistleja/võistkond, kelle pall jäi Jackist
kaugemale.
5) Kõik vastaspoole võistlejad peavad eest ära tulema, et vastasel oleks vaba ligipääs
mänguväljakul.
6) Kui sportlane otsustab, et ta ei soovi ühtegi järelejäänud palli mängida, võib ta sellest
kohtunikule märku anda ja ta ei pea neid palle mängima.
7) Iga pall, mis puudutab mänguala välimist piirjoont mänguala poolsest küljest
(seestpoolt), mis on mänguala välimisel piirjoonel või mis läheb üle mänguala välimise
piirjoone, on piiridest väljas pall.
8) Igat palli, mida mängitakse, milline aga ei sisene mängualale, käsitletakse kui piiridest
väljas olevat palli. Erandiks on pall, mis käitub kui “maha pillatud pall” .
9) Kui võistkond viskab/paneb mängu rohkem kui ühe palli sel ajal kui on tema kord mängida, siis samaaegselt visatud pallid võetakse tagasi ja need muutuvad surnud pallideks. Kui võistleja pillab palli maha, võib ta seda uuesti mängida. Pallid, mis maanduvad mängualale, on „mängus olevad pallid“. Pallid, mis maanduvad või jäävad viskejoone taha või peale, on „maha pillatud pallid“, isegi siis, kui need on sattunud vastase viskealale, ning neidpalle võib uuesti mängida. Pallide uuesti mängimise kordade suhtes pole piirangut seatud ning kohtunik on ainsaks otsustajaks. Selles olukorras aega ei peatada.
5.3 Piiridest väljas Jack
1) Kui Jack satub mängu ajal piirjoonele, piirjoontest välja või alale, mis muudab Jacki
kehtetuks, siis asetatakse Jack ristile.
2) Kui Jacki asetamine ristile ei ole võimalik, sest ristil juba asetseb üks pall, siis asetatakse
pall risti ette nii lähedale kui võimalik, külgmiste joontega võrreldes saab palli asukoht
olema keskmes („risti ees“ tähendab alale, mis jääb viskejoone ja risti vahele).
3) Kui Jack saab ristile asetatud, siis see milline võistleja/võistkond järgmisena mängib
otsustatakse tuginedes reeglile: järgmisena viskab/paneb palli mängu
võistleja/võistkond, kelle pall on Jackist kaugemal.
4) Kui mänguväljakul ei ole ühtegi mängupalli pärast seda kui Jack on uude asukohta
asetatud, siis alustab mängimist võistleja/võistkond, kes Jacki välja lõi.
5.4 Võrdsel kaugusel pallid
1) Kuidas määratakse, kelle kord on pall visata/mängu panna siis, kui kaks või enam eri
värvi palli on võrdsel kaugusel Jackist ja nende samal kaugusel pallide skoor on võrdne
(1:1; 2:2):
a) siis peab uuesti mängima/esimesena viskama see võistleja/võistkond, kes viskas
viimasena;
b) seejärel mängivad võistlejad/võistkonnad vaheldumisi kuni pallid ei ole enam
võrdsel kaugusel
2) või seni kuni üks võistleja/võistkond on kõik oma pallid ära mänginud.
3) Kui pallid on võrdsel kaugusel, kuid võrdse kaugusega mängupallide arv ei ole võrdne
(2:1):
a) siis hakkab mängima võistleja/võistkond, kellel on vähem võrdsel kaugusel palle.
Seejärel jätkub mäng tavapäraselt.
4) Kui viimasena visatud pall katkestab ära samal kaugusel asetsevate pallide küsimuse,
kuid tekitab samasuguse võrdsel kaugusel asumise probleemi mõne teise palliga, siis
mängib see võistleja/võistkond uuesti, kes antud olukorra tekitas.
5.5 Vooru ja mängu lõpp
1) Pärast seda kui kõik pallid on ära mängitud ning karistuspallid puuduvad, teatab
kohtunik suuliselt ning näitab näppudega värvinäitajal punktiseisu – sellega loetakse
„voor lõpetatuks“.2) Kui kohtunikul on punktiseisu kindlaks tegemiseks vaja mõõta, siis kutsub ta
võistlejad/võistkonna kaptenid mängualale. Rambiassistentidel on sellel ajal luba end
väljaku suunas pöörata ning mõõtmist jälgida.
3) Pärast mõõtmist pöörduvad võistlejad viskealadele ning kohtunik teatab punktiseisu,
sellega loetakse „voor lõpetatuks“.
4) Vooru lõpus enne ühegi palli puudutamist küsib kohtunik võistkondade kaptenitelt, kas
nad soovivad tulla pallide lõplikku asetust/seisu vaatama, alles pärast seda tohib
kohtunik/võistleja palle väljakul liigutada.
5) Kaptenitel peab olema lõplik ülevaade pallide asetusest/paigutusest, kuna nemad
omavad kaasvastutust punktisumma kirjapaneku eest/punktisumma õigsuse eest.
6) Vooru lõppedes peab kohtunik olema kindel, et punktisumma punktilehel ja
punktisumma punktitabelis on õige. Võistlejad/võistkonna kaptenid on kaasvastutavad
selle eest, et punktide kirjapanemine toimuks täpselt.
7) Kogu mängu lõppedes teatab kohtunik: „Mäng lõppenud“ ning viitab lõplikule
punktiseisule öeldes selle ka suuliselt välja.
5.6 Punktide jagamine
1) Punktide jagamine leiab aset pärast seda kui mõlemad võistlejad/võistkonnad on oma
pallid mänginud. Iga pall, mis on Jackile lähemal kui lähim vastase pall, teenib
võistlejale/võistkonnale ühe punkti.
2) Kui kaks või enam eri värvi palli on Jacki suhtes võrdsel kaugusel ning pole ühtegi palli,
mis oleks nendest lähemal, siis saab kumbki osapool juurde ühe punkti palli kohta.
3) Kõikide voorude lõppedes liidetakse kõikide voorude punktisummad kokku ning
võistleja/võistkond, kellel on suurem punktisumma, on võitja.
4) Kohtunik kutsub võistlejad/võistkonna kaptenid mängualale, kui ta hakkab mõõtma (on
tarvis mõõta) või siis, kui vooru lõpp läheneb ning on tarvis ( on vajalik) otsustada.
5) Kui punktisummad on pärast tavapäraste voorude mängimist, sealhulgas võimalike
karistusvoorude mängimist võrdsed, siis mängitakse lisavoor. Lisavoorus saadud
punktid ei arvestata üldskoori, vaid määravad ainult võitja.*
5.7 Katkestatud voor
1) Voor loetakse katkenuks, kui pall või pallid on paigast (kohalt) liikunud seetõttu, et nad
liikusid paigast kokkupuutest võistleja või kohtunikuga. Samuti katkeb voor siis, kui
palli mängitakse reegleid rikkudes ja kohtunikul ei õnnestunud seda ära hoida.
Kohtunik on lõplik otsustaja.
2) Kui voor katkeb kohtuniku tegevuse tõttu, asetab kohtunik koostöös kohalt liigutatud
palli/pallid tagasi nende varasemasse asukohta. Kui kohtunik ei tea täpselt, milline oli
skoor/pallide asetus mängualal või ei suuda palli/palle õiglaselt/täpselt tagasi asetada
esialgsele asukohale, tuleb voor uuesti alustada. Lõpliku otsuse teeb kohtunik. Kui
võistkondade kaptenid ei ole rahul väljakukohtuniku otsusega, võivad nad pöörduda
võistluste peakohtuniku poole
3) Kui kohtunik osutas valet värvi pallile või näitas värvinäitajaga valet värvi ja annab
sellega mänguõiguse valele võistkonnale ning see pall visati/pandi mängu, siis
tagastatakse see pall võistkonnale. Kui selle mitte reeglitepärase tegevuse käigus
liigutatakse kohalt ka teisi palle ning kohtunik ei suuda neid täpselt algsesse asendisse
(kohale) paigutada, siis on taas tegu katkestatud vooruga ning voor tuleb uuesti
alustada.
4) Kui voor katkestatakse võistlejate/võistkondade vea või tegevuse tõttu, toimib
kohtunik vastavalt reeglite 12.2 punktile (reeglite punkti 12.2 järgi). Tekkinud olukorras
kohtunik konsulteerib nii mõlema võistleja/võistkonnaga, et vältida ebaõige otsuse
langetamist.
5) Kui katkestatud voor on tarvis uuesti mängida ja määratud olid, mängitakse
karistuspall(id) uuesti alustatud vooru lõpus. Kui võistlejal/võistlejatel, kelle tegevuse
tõttu voor katkestati oli enne reeglite rikkumist teeninud karistuspalli/karistuspalle,
siis ei tohi nad eelnevalt teenitud karistuspalli/karistuspalle taasalustatud vooru lõpus
mängida. Kui vooru katkestamise põhjustas pall, mis mängiti rikkumist toime pannes,
siis see pall ja kõik teised mängualalt väljunud (kohtuniku poolt tagasi
võetud/mängualalt kõrvaldatud) pallid sellelt võistlejalt/võistkonnalt jäävad uuesti
alustatud vooru mängimise ajaks „surnud pallide“ alasse.
5.8 Viigiseis
Mängu lõpu viigiseis nõuab lisavooru mängimist.
1) Kohtunik viib läbi mündiviskamise. Võistleja/võistkond, kes ei saanud mängu alguses
toimunud mündiviskamises otsustusõigust, saab otsustusõiguse viigimängu lisavoorus.
Selle mündiviskamise võitja otsustab, kumb võistleja/võistkond mängib punaste
pallidega ja alustab lisavooru
2) Kohtunik asetab esimesena mängiva võistkonna Jack’i ristile.
3) Lisavooru mängitakse nagu reeglipärast vooru.
4) Kui pärast lisavooru on võistlejad/võistkonnad ikka viigiseisus, siis mängitakse teine
lisavoor Seekord alustab vastasvõistkond mängu nii, et selle võistkonna/võistleja jack
asub risti peal. Selliselt toimitakse seni, kuni võitja on selgunud.
5.9 Palli eemaldamine
Järgnevad tegevused viivad mängitud palli mängualalt eemaldamiseni ja teenivad ühe
karistuspalli:
1) Kui Jacki või mängupalli mängu panemise ajal on sportlase assistent, rambiassistent,
võistleja ise või mingisugune osa tema varustusest, näiteks pallid või muud esemed
kontaktis mänguväljaku märgistusega või mingisuguse osaga mänguväljaku pinnast, mis
ei kuulu antud võistleja viskeala juurde;
2) Jacki või mängupalli mängu panemise ajal ramp on üle viskejoone
3) Palli mängu panemise ajal vähemalt üks sportlase tuhar ei ole tooli istme vastas;
4) Palli mängimise ajal pall on kontaktis mänguväljaku osaga, mis ei kuulu sportlaseviskeala juurde;
5) Palli mängu panemise ajal rambiassistent vaatab mängualale;
6) Võistkondlikus või paarismängus toimub palli mängu panemine ajal kui
võistkonnakaaslane või paariline on oma viskealale alles naasmas;
7) Kui mitte mängival võistlejal on kas või üks ratastooli ratas oma viskealal, siis loetakse
seda „oma viskealas“ olemiseks;
8) Ettevalmistumine ja seejärel palli mängu panemine ajal, kui on vastasvõistkonna kord
mängida.
5.10 Karistus ühe palli võrra
1) Karistus ühe palli võrra tähendab seda, et vastasvõistkond teenib ühe lisapalli selles
voorus.
2) Karistuspall mängitakse pärast seda kui kõik tavapärased pallid vooru kestel on
mängitud.
3) Kohtunik koostab tabeli ning punktide märkimise eest vastutav isik kannab tulemused
tabelisse.
4) Karistuspalli mängimise ajaks eemaldatakse teised pallid väljakult.
5) Võistleja/võistkond, kes teenis lisapalli, valib ühe (1) palli oma pallide seast, mille
viskab/paneb mängu risti juures oleva sihtkasti poole.
6) Kohtunik näitab mängupalli värvi värtvinäitajaga ning kuulutab välja „Üks minut!“.
7) Võistlejal on aega 1 minut, et karistuspall ära mängida.
8) Kui visatud/veerema pandud karistuspall jääb pidama 35x35cm sihtkasti sees kõnealuse
kasti välimist joont puudutamata, teenib karistuspalli mänginud võistleja/võistkond ühe
lisapunkti.
9) Järgnevad tegevused viivad ühe palli karistuseni/karistuseni ühe palli võrra:
a) võistleja ei tohi mängu ajal mänguväljakult lahkuda enne, kui ta on kohtunikult
selleks loa saanud.
b) Kui rambiassistent pöördub, et vaadata mängualale vooru mängimise ajal enne
seda, kui kõik pallid onmõlema võistleja/võistkonna poolt ära mängitud.
c) Kui kohtuniku arvates on ebasobiv suhtlus sportlase(te), nende abistajate,
rampioperaatorite ja treenerite vahel. See hõlmab ka suhtlemist tehnoloogia
abil (näit. nutitelefon).
d) Kui võistleja või sportlase assistent/rambiassistent valmistab ette oma järgmist
katset, suunates ratastooli ja rampi või veeretades/mängides palli sellel ajal, kui
on vastasvõistkonna aeg mängida.
e) Kui sportlase assistent/rambiassistent liigutab ratastooli, rampi, osutit/
mängukeppi või ulatab võistlejale palli ilma, et võistleja oleks palunud seda teha.f) Igasugune häiriv tegevus mis takistab vastasvõistkonna sooritust ja
keskendumist.
5.11 Suhtlemine
1) Võistlejad tohivad vooru mängimise ajal suhelda oma võistkonnakaaslastega pärast
kohtuniku märguannet, et nende võistkonna kord on mängida. Vastasvõistkonna
mängijad ei tohi samal ajal suhelda.
2) Vooru kestel, kui kummalegi osapoolele pole mängimiseks märku antud (nt: kohtunik
on toimingut läbi viimas, ajavõtu kellal esineb talitlushäire), tohivad mõlema võistkonna
sportlased vaikselt suhelda, kuid peavad suhtluse lõpetama viivitamatult, kui
vastasvõistkonnale on antud luba mängida.
3) Võistleja tohib paluda vastasvõistkonna sportlasel või sportlase rambiassistendil minna
teelt eest juhul juhul, kui kõnealuste sportlaste asukoht häirib tema sooritust.
4) Vastasvõistleja/võistkond peab “teelt eest” liikuma, kui pole nende kord mängida.
5) Pärast seda kui kohtunik on märku andnud kumb võistleja/võistkond mängib, tohib iga
mänguloa saanud võistkonna võistleja küsida punktiseisu või mõõtmist. Küsimused palli
asukoha kohta (nt kumma osapoole pall on lähemal) jäävad kohtuniku poolt vastamata.
6) Sportlased tohivad paluda kohtunikult luba mängualale tulla, et ise pallide asukohta
hinnata/kuidas pallid paiknevad.
5.12 Vaidlused
1) Mängu ajal võib ühele võistlejale/võistkonnale tunduda, et kohtunik ei märganud
sündmuste käiku või langetas ebaõige otsuse, mis mõjutab mängu tulemusi. Sellisel
juhul tohib võistleja või võistkonna kapten tekkinud olukorrale kohtuniku tähelepanu
juhtida. Aeg tuleb selleks peatada.
2) Mängu jooksul tohib sportlane või kapten paluda peakohtuniku otsust
mängusituatsiooni/mõõtmistulemuste kohta. Peakohtuniku otsus on lõplik, ning mängu
jätkatakse. Edasine protesteerimine ei ole lubatud.
5.13 Keelatud tegevused
KEELATUD ON:
1) Igasugune häiriv tegevus, mis takistab vastasvõistkonna sooritust ja keskendumist.
2) Häirida vooru mängimist sellisel viisil, et voor tuleb uuesti alustada.
3) Ebasportlik käitumine nagu katse kohtunikku petta, võistlemine kasutades „võltsitudpalli“, lubamatute märkuste tegemine nii mänguväljakul kui ka väljakul mitte viibimiseajal (väljaspool mänguväljakut).
4) Vägivaldne käitumine.
5) Igasugune solvamine ja väärkohtlemine kas kõnes või mõne tegevuse kaudu
5. 14 Kohtuniku käemärgid
Kohtuniku käemärgid
| Märguanne jacki mängu panemiseks | Liiguta oma kätt viisi,l et see näitaks liikumist ja ütle: „Jack“. |  |
| Märguanne värvilise palli mängimiseks | Näita värvinäitajaga värvi, millise võistleja/võistkonna kord on mängida |  |
| Võrdsel kaugusel asuvad pallid | Hoia värvinäitajat serviti vastu peopesa. Seejärel keera ümber nii, et oleks näha missuguse värvi kord on mängida |  |
| Tehniline või meditsiiniline paus | Aseta ühe käelaba peopesa teise käelaba sõrmede peale nii, et moodustuks „T“ kuju samal ajal öeldes, kumb osapool pausi palus. nimeta ka tehniline või meditsiiniline paus ja võistleja/võistkond ning palli värv. |  |
| Stopp: mängu peatamine | Näita tõstetud käelaba (käelabaselg enda suunas) ja anna osapooltele „oota“ märguanne. |  |
| Mõõtmine | Aseta käelabad kokku ja vii käelabad teineteisest kaugemale (lahku) nii, nagu mõõdulinti kasutades. |  |
| „Surnud pall“/pall väljas | Osuta pallile ning tõsta küünarvars/käsivars vertikaalselt üles nii, et käelaba oleks avatud ning peopesa oleks suunatud kohtuniku keha poole. – Ja ütle: „Väljas“ või „surnud pall.“ Seejärel tõsta kõnealune pall üles. |  |
| Eemaldatud pall | Osuta pallile ning tõsta küünarvars/käsivars nõgusas asendis käelabaga üles (käelaba on piltlikult „ämblikku“ meenutavas asendis). Seejärel tõsta kõnealune pall üles. |  |
| Üks karustuspall | Tõsta 1 sõrm üles. |  |
| Vooru lõpp | Aseta väljasirutatud käsivarred risti ja seejärel eemalda käsivarred teineteisest öeldes: „voor lõpetatud“ või „Mäng lõpetatud“. |  |
| Skoori seis | Vastav arv sõrmi vastavale värvile. |  |
| Skoori seis, kui punkte on rohkem kui 10 | Rusikas= 10 punkti + lisaks vastav arv sõrmi. |